"Teadlaste ja ettevõtjate koostöö edendamiseks tuleb strateegia "Teadmistepõhine Eesti" rahadest suunata vähemalt 50–100 miljonit eurot nende ettevõtjate toetuseks, kes tulevad välja konkreetse lähteülesandega teadusmahukaks tootearenduseks. Sealjuures on oluline, et oleks kaasatud akadeemikud ja taristu ning ideede realiseerimist soodustab ettevõtja kaasfinantseering rakendusuuringusse.
Ainult nii saame nähtavas perspektiivis rakendada teadust majanduse arendamise vankri ette," ütles Hirvoja Pärnu finantskonverentsil esinedes.
"Rakendusuuringud võivad olla tohutult kallid ja just see on koht, kus on klassikaline turutõrge – riskikapitali nii varases staadiumis keegi alla ei pane, valdkond on riskantne, laenust rääkimata. Samas sellesse panustamata jätmisel on alternatiiviks jäädagi valdavalt kuluefektiivse ja tubli allhankija staatusesse, mis toob küll leiva lauale, kuid mitte võid leivale. See on tegelikult ka kogu Euroopa probleem, mida üritab lahendada ka Horisont 2020 programm. Meil on siin USA-lt mõndagi õppida. Küsimus ei ole niivõrd teadus- ja arendustegevus rahastamise tasemes, vaid selles, kuidas neid vahendeid kasutatakse," lisas ta.Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014–2020 "Teadmistepõhine Eesti" kogumaht on enam kui 1,3 miljardit eurot. Eesmärgiks laiemalt on Eesti teaduse kõrgetasemelisus, doktorantide järelkasv ja teaduse taristu, kuid võtmeküsimuseks – kuidas rakendada teadus otseselt majanduskasvu teenistusse, rääkis Hirvoja.
Märksõnaks on tema sõnul rakendusuuringud. "Kui anname kogu selleks ettenähtud raha otse ülikoolidele, saame tulemuseks küll suurepäraseid publikatsioone, kuid oleme kaugel nähtava tuleviku majanduskasvu lootustest. Kõige olulisem on kokku panna ettevõtja ja teadlase mõtlemine. Ettevõtja teab hästi, mida on vaja teha, ja teadlane teab, kuidas seda saaks teha. Kui sellist koostööd ei ole, siis uurib teadlane üksnes talle huvipakkuvat küsimust, mis ei pruugi leida praktikas rakendust. Klassikalises teaduses võib see toimida, kuid rakendusuuringute puhul enamasti mitte," sõnas Hirvoja.
