Hoiu-laenuühistute populaarsuse suurenemist selgitab hästi tähtajaliselt hoiuselt makstav intress. Kui Eesti kapitalil põhinev LHV pakub tähtajalise hoiuse aastaseks intressiks maksimaalselt 1 protsent, SEB 0,5 protsenti ja Swedbank 0,47 protsenti, siis näiteks Tartu HLÜ tähtajalise hoiuse tootlus on 5 protsenti.
"Hoiu-laenuühistud on omaalgatuslikud majandusühingud, mille tegevusse riik ei peaks ülemäära sekkuma. Samas on seda ära kasutanud mitmed ühistud, kes paraku meie hea tava reeglitest kinni ei pea. Liit ei jõua ise kõikide HLÜ-de nime kandvate asutuste toimimise viise kontrollida ja reguleerida," ütles Eesti Hoiu-Laenuühistute Liidu juhatuse esimees Andrus Ristkok.
Sellega viitas ta eelkõige viimasel ajal esile kerkinud nähtusele. Nimelt on kiirlaenu firmad loonud endale hoiu-laenuühistu moodi moodustisi, kus ühtedelt inimestelt võetakse raha ja laenatakse see karmi intressiga edasi. "HLÜ-d eksisteerivad maailmas ikka selleks, et nendesse ühinenud kogukond aitab vastastikku üksteist toetavalt rahaasju korraldada, mitte aga ühistu loojatel ja juhtidel rikastuda liikmete hoiuseid investeerides," rääkis Ristkok.
Eesti Panga finantsstabiilsuse osakonna juhataja asetäitja Jana Kase sõnul on HLÜ-de kitsaskoht see, et nende üle pole riiklikku järelevalvet ja tegutsetakse usalduse põhjal. "HLÜ-de tegevuse usaldusväärsus põhineb klientide vastastikusel usaldusel. Finantsinspektsioon ei tee erinevalt pankadest HLÜ-de üle järelevalvet. Samuti ei laiene HLÜ-des hoiustatud vahenditele hoiusekindlustus, mis pangahoiuste puhul on praegu 100 000 eurot kliendi kohta ühes pangas," selgitas Kask.
Kase sõnul on HLÜ-d võitnud viimasel ajal sellest, et neil on suuremad hoiuseintressid kui pankadel. "Eesti Panga hinnangul on oluline, et hoiustajad teadvustaksid oma rahapaigutuse otsuste juures lisaks tuluootusele ka erinevaid riske," toonitas Kask.
