Täna inimesed ei taju, et ühistu pole sama mis pank ja sealsetele hoiustele ei laiene tagatisfondi kaitse. Selle tulemusel on meil käimas mitu kohtuasja, kus inimesed võivadki oma rahast ilma jääda,
selgitas Akkermann muudatuste vajalikkust.
„Selliste olukordade ärahoidmiseks on edaspidi tarvis järelevalvelt ühistute üle tõhustada, ühistud peavad oma osakapitali suurendama vähemalt miljoni euroni, taotlema panga või ühistupanga tegevusloa ja lähevad sellega finantsinspektsiooni järelevalve alla,“ lisas rahandusminister. “Kindlasti on ühistuid, kes toetavad muudatusi ja on valmis astuma järgmise sammu, kuna finantsinspektsiooni järelevalve annab liikmetest hoiustajatele täiendava kindluse,“ märkis Akkermann.
Rahandusministri sõnul on senine praktika näidanud, et ühistu liikmed ei kipu ise piisavalt huvi tundma, millega ühistu juhatus tegeleb ja tihti antakse oma volitused hääletada juba liitudes ühistu juhtidele üle. Ühistud ei anna alati ka asjakohast teavet. „Võime küll kehtestada neile täiendavaid tegevusnõudeid, aga ilma riigipoolse kontrollita ei saaks me kunagi täit kindlust nende täitmise kohta,“ sõnas Akkermann.
Rahandusministeerium esitab lähiajal kooskõlastusringile seadusemuudatused, kus HLÜ-dele kehtestatakse kahes etapis uued nõuded. Teisipäeval tutvustati plaanitavaid muudatusi sektori esindajatele.
Esimeses etapis kehtestatakse nõue anda liikmetele infot nii liikme enda kontoseisu kui ühistu finantsseisu kohta. Piiratakse volitamist ja kehtestatakse täiendavad nõuded finantsauditile ning täiendavad sobivus- ja usaldusväärsuse nõuded hoiu-laenuühistute juhtidele. Ühtlasi seatakse keeld hoiuste intressi reklaamimisele, mis jõustub 2023. aasta 1. juulist.
Teises etapis peavad HLÜ-d hiljemalt 2027. aasta 31. detsembriks saama finantsinspektsioonilt panga või ühistupanga loa, vastasel juhul ei saa nad enam peale seda kuupäeva oma tegevusega jätkata. See tähendab, et HLÜ-dele kohalduvad kõik samad nõuded nagu pankadele, välja arvatud osakapitali nõue, mis võib 5 miljoni euro asemel olla 1 miljon eurot.
