Rahandusministeerium saatis oktoobri algul kooskõlastusringile hoiu-laenuühistu seaduse muudatused, mille järgi hoiu-laenuühistu, mille kaasatud hoiuste maht on üle 5 miljoni euro või liikmeid rohkem kui 3000, peab taotlema panga tegevusluba.
Sellisel juhul kohalduks krediidiasutuste seaduses sätestatu, sealhulgas ka finantsinspektsiooni järelevalve ning suuremad ühistud peaksid ennast pangaks ümber struktureerima, kuigi nad võivad jätkata ka ühistupanga vormis.
Väiksemad ühistud ei alluks jätkuvalt finantsinspektsiooni järelevalvele, kuid nende suhtes tehtaks mitmeid muid muudatusi, näiteks suurendataks nii ühistute sisseastumismaksu ja osamaksu suurust kui ka minimaalset osakapitali nõuet.
Oleme veendunud, et eelnõu seletuskirjas välja toodud eeldused pole kooskõlas tänase tegelikkusega,
ütles Tartu Hoiu-laenuühistu liige Gregor Raudvere pressiteates.
"Samuti kaugenevad kavandatud muudatused rahvusvahelisest heast tavast ja üldlevinud ühistulistest põhimõtetest ning ei aita kuidagi kaasa seaduste muutmise peamise eesmärgi saavutamisele, et tagada hoiu-laenuühistute tegevuse suurem läbipaistvus ja hoiu-laenuühistute liikmete tõhusam kaitse," lisas ta.
Ka rahvusvahelised organisatsioonid – Hoiu-laenuühistute Maailma Nõukogu ja Euroopa Hoiu-laenuühistute Koostöövõrgustik – on pöördunud rahandusministeeriumi poole.
Mõlemad organisatsioonid leiavad, et kavandatavate muudatustega tekitatakse kahju tervele ühiskonnale. Samuti leiavad mõlemad, et muudatustega võib kaasneda ühistute ning pankade ja teiste finantsasutuste ebaproportsionaalne kohtlemine.
Eesti Hoiu-laenuühistute Liit on mõlema organisatsiooni liige.
