E-residentsuse programm käivitati Eestis 2014. aasta 1. detsembril. Selle kaudu on välisriigi kodanikel võimalik saada Eesti e-residendiks ja kasutada siinseid e-teenuseid. Viie aasta ja kümne kuu jooksul on Eesti e-residendi staatus antud umbes 73 400 inimesele.
"Rekordaasta on siiani olnud 2018, mil lisandus üle 20 500 e-residendi ehk keskmiselt umbes 1700 uut e-residenti kuus. Eelmisel aastal tuli neid juurde ligi neljandiku võrra vähem – kuus keskmiselt 1300," kirjutas statistikaameti juhtivanalüütik Eve Telpt ameti blogis.
Esimesed e-residentide ettevõtted registreeriti 2015. aasta alguses. Senine rekordaasta on 2019, mil äriregistrisse pandi kirja ligi 4300 e-residentidega seotud ettevõtet.
Tänavu seda rekordit suure tõenäosusega ei lööda, sest septembri lõpuks on lisandunud 15 protsenti vähem uusi ettevõtteid kui mullu samaks ajaks. Uute ettevõtete arv jäi eelmisest aastast väiksemaks eelkõige aprillis, mais ja augustis,
märkis Telpt.
Eesti e-residentide seas on 173 riigi kodanikke. Kõige enam on Soome, Venemaa, Ukraina ja Saksamaa kodanikke, kuid esikümnesse mahuvad ka Hiina, Suurbritannia, India, Ameerika Ühendriigid, Jaapan ning Prantsusmaa.
Kui vaadelda vähemalt tuhande e-residendiga esindatud riikide kodanikke, siis on kõige rohkem ettevõtlusesse kaasatuid Hispaania ja Türgi kodanike seas, kellest on ettevõtte registreerinud 30–31 protsenti. Neile järgnevad Ukraina ja Saksamaa kodanikud 26–27 protsendiga. Analüütik nentis, et sageli ei asutata oma esimest ettevõtet siiski kohe e-residendiks saades, vaid kuid või isegi aastaid hiljem.
E-residentide ettevõtted tegutsevad valdavalt kolmel tegevusalal. Neist 39 protsenti oli registreerimise hetkel tegev info ja side valdkonnas, 24 protsenti kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses ning 17 protsenti hulgi- ja jaekaubanduses. Tegevusalade esikolmik on Telpti sõnul läbi aastate olnud sama ja nende ülekaal on üha suurenenud.
