"Me ei saa näha Eesti majandusliku edu eeldustena asju, mis 21. sajandi
hakul siin maailma nurgas enam ei kehti. Odav tööjõud, väikese
lisaväärtusega allhanketöö ja Venemaa turg pole see paleus, mille poole
püüelda. Eesti ei vaja erisuhteid ühegi riigi ega turuga, sest oleme ise
ligi 500 miljoni elanikuga ostujõulise turu osalised," rääkis riigipea.
Valitsuse majanduspoliitikale soovis Ilves kainet ja selget vaadet
tulevikku ja tunnustas valitsust eurorahale ülemineku eelduseks olnud
kriteeriumite täitmise eest.
"Majanduskeskkonna paranemisele on andnud tõuke ekspordi kasv. Eestil
läks hästi, et meie toodangu siht-turud kriisist suhteliselt kiiresti
taastusid. Siiski kutsun kõiki veidi mõtlema enne, kui nimetame Eestit
ekspordiriigiks. See pole nii lihtne. Meie senine ajalugu näitab, et
viimase buumi ajal kasvasid odava laenuraha toel mitte ainult tööhõive
ja eksport, vaid ka jooksevkonto defitsiit. See annab – tõsi küll, pigem
kõverpeeglis – võimaluse nimetada meid ka impordiriigiks," sõnas
president Ilves.
Riigipea kutsus Eesti ettevõtjaid majanduskeskkonnale adekvaatsemalt
reageerima, rohkem investeerima tootearendusse, arendustegevusse ja
teadusesse.
BNS
