Kaubad olid 2010. aasta jaanuariga võrreldes 6,5% ja teenused 3,0% kallimad.
Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise
aasta jaanuariga võrreldes tõusnud 6,2% ja mittereguleeritavad hinnad
4,9%.
Eelmise aasta jaanuariga võrreldes mõjutas indeksit kõige rohkem toidu
ja mittealkohoolsete jookide 11,4%-line kallinemine, mis andis
kogutõusust poole. Sellest omakorda poole andsid aastataguse ajaga
võrreldes 18,4% kallimad piimatooted ja 11,9% kallimad jahutooted ning
kolmandiku aastaga 27% kallinenud köögivili ja 23% kallinenud värske
puuvili. Suuremat mõju avaldas veel elektri, soojusenergia ja kütte
6,1%-line ja mootorikütuse 12,7%-line kallinemine, mis kokku andsid
indeksi kogumuutusest ligi neljandiku. Mullu sama ajaga võrreldes on
enim kallinenud õunad (47%) ja kohv (41,2%). Üle 30%-lise hinnatõusu on
läbi teinud veel värske köögivili (36%), piim (35%), tangained (29%) ja
kartul (30,6%).
Detsembriga võrreldes oli jaanuaris tarbijahinnaindeksi suurim mõjutaja
elektri, soojusenergia ja kütte odavnemine, kusjuures elekter odavnes
2%, soojusenergia 1,2% ja gaas 8%. Suuremat mõju avaldasid veel rõivaste
ja jalatsite sesoonsed soodusmüügid, mootorikütuse 2,9%-line
kallinemine, värske köögivilja ligi 10%-line odavnemine, kohvi
soodusmüükide lõppemine, suhkru kallinemine, lennupiletite
sooduspakkumised ja väljaspool kodu söömise kallinemine. Võrreldes
detsembriga olid jaanuaris kurgid üle kolmandiku, tomatid neljandiku
ning lennupileteid ligi viiendiku odavamad. Viinamari oli 26%, hiina
kapsas 19% ja suhkur 13,4% kallim.
2011. aasta jaanuaris on 2–3% võrra hindu tõstnud paljud teenuste
pakkujad, samuti on hinnad keskmiselt 1,8% tõusnud toitlustusasutustes.
Eurole üleminekuga seotud hindade ümardamisest tekkinud muutused jäid valdavalt -0,2% ja +0,2% piiridesse.
Seoses elanikkonna tarbimisstruktuuri ja hindade pideva muutumisega
ajakohastab Statistikaamet tarbijahinnaindeksi kaalusüsteemi ja
arvutuste aluseks olevaid esinduskaupu igal aastal. 2011. aastal vastab
tarbijahinnaindeksi kaalusüsteem elanikkonna 2010. aasta keskmisele
kulutuste struktuurile. Arvutuste aluseks olevateks baashindadeks on
2010. aasta detsembri hinnad. Varasemate perioodidega võrdluse saamiseks
jätkatakse tarbijahinnaindeksi avaldamist baasil 1997 = 100. Ühendavaks
kuuks on detsember 2010.
Tabelis on ära toodud nii 2010. aastal kasutatud kulutuste struktuur kui
ka alates 2011. aasta jaanuari indeksist kasutatav kulutuste struktuur
ehk kulutuste gruppide osakaalud.
Tarbijahinnaindeksi (THI) muutus kaubagrupiti, jaanuar 2011
Kaubagrupp | Kaubagrupi osakaal indeksis 2010, ‰ | Kaubagrupi osakaal indeksis 2011, ‰ | THI muutus, % | |
---|---|---|---|---|
detsember 2010 – jaanuar 2011 | jaanuar 2010 – jaanuar 2011 |
|||
KOKKU | 1000,0 | 1000,0 | 0,0 | 5,3 |
Toit ja mittealkohoolsed joogid | 235,7 | 242,1 | 0,4 | 11,4 |
Alkohoolsed joogid ja tubakas | 77,4 | 77,7 | 0,1 | 5,2 |
Riietus ja jalatsid | 57,1 | 54,1 | -3,0 | 3,8 |
Eluase | 169,7 | 177,3 | -0,7 | 5,0 |
Majapidamine | 45,5 | 44,9 | 0,1 | -0,9 |
Tervishoid | 44,5 | 41,2 | 0,3 | 0,3 |
Transport | 133,7 | 132,2 | 0,8 | 5,0 |
Side | 50,3 | 49,0 | -0,5 | 2,3 |
Vaba aeg | 73,8 | 81,3 | -0,6 | 1,0 |
Haridus ja lasteasutused | 18,3 | 17,2 | 0,7 | 2,8 |
Söömine väljaspool kodu, majutus | 37,4 | 31,6 | 1,4 | 2,4 |
Mitmesugused kaubad ja teenused | 56,6 | 51,4 | 0,8 | 2,1 |
Statistikaamet