On tõsi, et suurimad börsikrahhid – 1929. ja 1987. aastal – toimusid oktoobris ja ehkki 2008. aasta finantskriis, mille kulminatsioon algas investeerimispanga Lehman Brothers kokkukukkumisega, algas septembri keskel, toimus finantskriisi aegne aktsiaturgude suurim langus 15. oktoobril.
Kuid on ka vastupidise tähendusega kuid, mil aktsiad kerkivad üldisest kuisest keskmisest rohkem. Üheks selliseks kuuks on jaanuar ning seda nähtust nimetatakse jaanuariefektiks.
Tegu on finantsturgude anomaaliaga, kus väärtpaberite hinnad kerkivad keskmisest enam. Eriti kehtib taoline seaduspära väiksema turuväärtusega ettevõtete aktsiate kohta ja see näitab, et turg ei ole alati efektiivne. Jaanuariefekt annab võimaluse osta detsembris aktsiaid odavamalt ja siis jaanuaris need kallimalt maha müüa.
Efektile pööras esimesena tähelepanu Ameerika investeerimispankur Sidney B. Wachtel, kes kirjutas 1942. aastal, et alates 1925. aastast on väiksemate ettevõtete aktsiad kerkinud jaanuaris enam kui suurte ettevõtete omad.
Kui vaadata Tallinna börsi, siis senise ajaloo põhjal saab kinnitada, et jaanuar on tõesti olnud meie börsi jaoks kõige parem kuu – börsiindeks OMXT (ja eelkäija TALSE) on jaanuaris kerkinud keskmiselt 7,3%.
Paremuselt teine kuu on august 5,8%-ga ning kolmandal kohal on märts, mil börsiindeks on kerkinud keskmiselt 5,5%.
On olemas ka teine jaanuariefekti definitsioon, mida tihti nimetatakse ka jaanuaribaromeetriks. Seda nähtust on samuti täheldatud eelkõige USA aktsiaturgudel ning see tähendab, et aktsiate liikumine jaanuaris, tihti ka jaanuari esimesel viiel kauplemispäeval annab suuna kogu aasta liikumisele.
Vaatame, kas jaanuariefekt toimib ka meie turul. Senise börsiajaloo statistikat vaadates on üsna hea korrelatsioon OMXT indeksi liikumisel jaanuaris ja aastas, samas on viie esimese kauplemispäeva ja aastase liikumise vahel korrelatsioon peaaegu olematu.
2014. aasta esimese viie kauplemispäevaga kerkis indeks OMXT 1,97%, mis on tagantpoolt kolmandal-neljandal kohal. Täpselt sama palju liikus indeks esimese viie kauplemispäevaga 2006. aastal, mil indeksi aastaseks tõusuks oli 28,94%. Veel kehvemad stardid olid indeksil 2001. ja 2008. aastal, vastavalt -0,86% ja -0,81%. Need kaks aastat on meie börsiajaloo ainsad, mil esimesel viiel kauplemispäeval indeks langes. Aasta kokkuvõttes kerkis indeks 2001. aastal 4,67%, aga 2008. aastal kukkus koguni 63% protsenti, olles meie börsiajaloo 1998. aasta järel halvemuselt teine aasta.
Indeksi liikumises kogu jaanuarikuu ja aasta jooksul on korrelatsioon üsna hea: 0,56. Jaanuar pole veel läbi, aga kahe kauplemisnädala ja kahe päevaga on indeks kerkinud 2,2%.
Senise börsiajaloo parim jaanuar oli 2010. aastal, mil OMXT indeks kerkis 44,82% ning ka kogu aasta tõus oli ajaloo parim: 72,62%. Paremuselt teine jaanuar oli 1997. aastal, mil indeks kerkis 16,55% ning aastane tõus, 65,51%, on ajaloo paremuselt teine.
Tõnis Oja,
börsianalüütik,
NASDAQ OMX Tallinn profiblogi
