"Jäätmeseaduse uuendamine on vältimatu probleem, millega on vaja kindlasti kiiresti edasi liikuda: oleme oodanud muudatusi, sest pikemat aega on meie valdkonnas olnud paigalseis, mistõttu ei ole me suutnud täita riigina meile esitatud nõudmisi. Samuti on ettevõtjad olnud pidevalt ooteseisundis, sest jäätmevaldkonna probleemid algavad sellest, et meil puudub kindlus ja selgus, millised on erinevate osapoolte kohustused ja õigused – kes siis ikkagi korraldab, veab, kogub ja käitleb jäätmeid. Jäätmekorraldus ei tohiks olla ainult poliitiline probleem, vaid ka keskkonnaküsimus. Praegune olukord on kahjulik kogu riigile," ütles liidu juhatuse esimees Aivar Lõhmus pressiteate vahendusel.
Liit korraldab komapäeval ka Jäätmepäeva, kus lahatakse valdkonna peamisi probleeme: jäätmeseaduse menetlemist, jäätmete ringlussevõtu saavutamist ja selleks vajalikke muudatusi.
"Valimised on lähedal, mitmed erakonnad on esitanud oma nägemuse lahendustest ka valimisprogrammides. Seetõttu oleme Jäätmepäeva teise poole üles ehitanud nii, et kõikide erakondade spetsialistidel on võimalus debatil osaleda ning pakkuda välja oma lahendused, kuidas minna jäätmeseadusega edasi, et saavutada jäätmete ringlussevõtu sihtarv. Meie meelest on oluline, et Eestil oleksid toimivad lahendused, mis oleksid elanikule mugavad ja aitaksid saavutada ka keskkonnahoidlikke eesmärke," rääkis Lõhmus.
Riigikogu keskkonnakomisjon otsustas möödunud nädala teisipäevasel istungil, et jäätmeseaduse eelnõule laekunud muudatusettepanekute ja huvigruppidega peetud arutelude põhjal on eelnõu vaja põhjalikult muuta, mistõttu ei saadeta seda teisele lugemisele.
"Menetluse käigus esitati eelnõule kokku 250 muudatusettepanekut, millest komisjon sai huvigruppidega kokkuleppe küll 130 küsimuses, kuid lahkarvamusi jäi siiski olulistes küsimustes liialt palju, et eelnõu edasi menetleda," ütles keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra, kelle hinnangul oleks keskkonnaministeerium pidanud tegema põhjalikumat tööd, et eelnõu oleks olnud paremini ettevalmistatud enne riigikokku saatmist.
"Möödunud aasta lõpus saatis Euroopa Komisjon Eestile varajase hoiatuse raporti, sest suure tõenäosusega ei täida me ELi poolt seatud ringlussevõtu sihtarve aastaks 2020. Viimastel aastatel on korduskasutamine ja/või materjaline ringlusse suunamine aga hoopis vähenenud. Samas pakub Euroopa Komisjon riikidele välja ka omapoolsed soovitused/tegevused, mis eelduslikult aitavad riikidel sihtarvude täitmise poole liikuda. Sellest teemast annab Jäätmepäeval ülevaate välisekspert Euroopa Jäätmekäitlejate Liidust," sõnas Eesti Jäätmekäitlejate Liidu tegevjuht Margit Rüütelmann.
Tema sõnul on erinevate riikide võrdlusest teada, missugused süsteemid ja regulatsioonid võiksid toimida ning neid on ka eeskujuks toodud.
Eesti Jäätmekäitlejate Liit asutati 1996. aastal ning täna kuulub katusorganisatsiooni ligi 25 jäätmekäitluse valdkonnas tegutsevat ettevõtet üle Eesti. Liidu eesmärk on üleriigiliselt korraldada jäätmekäitluse alal tegutsevate ettevõtete ühistegevust ja esindada oma liikmete ühishuve. Samuti on liidu ja tema liikmete ülesanne igati aidata kaasa jäätmekäitluse arengule Eesti Vabariigis. 2008. aastal võeti Eesti Jäätmekäitlejate Liit vastu Euroopa Jäätmekäitlejate Liidu (FEAD) liikmeks.
