Tallinna abilinnapea Kaarel Oja saatis riigikogu keskkonnakomisjoni esimehele Igor Tarole kirja, kus väljendab Tallinna linnavalitsuse nimel toetust kliimaministeeriumi tehtud muudatusettepanekutele, mis käsitlevad romusõidukite määratlemist ning lihtsustaksid nende eemaldamist linna avalikelt teedelt ja tänavatelt. 

„Need muudatused on olulised Tallinna ja tõenäoliselt ka teiste omavalitsuste jaoks, sest kiirendavad jäätmeks muutunud sõidukite ümbertöötlemisele saatmist, vähendades seeläbi keskkonnareostuse ohtu ja aidates puhastada avalikku ruumi,“ selgitas Kaarel Oja oma pöördumises. 

Keskkonnaohtlikud romusõidukid tuleks eemaldada

Abilinnapea sõnul rikuvad romusõidukid linna ilmet, hoiavad kinni väärtuslikku linna- ja parkimisruumi ning nendest lekkida võivad vedelikud on arvestatav oht keskkonnale.

„Tallinn on valmis panustama koostööle riigiga, et tagada muudatuste tõhus rakendamine ning muuta enda praktikat romusõidukite eemaldamisel avalikust ruumist. Samuti oleme valmis jagama oma seniseid kogemusi ja teadmisi, et kitsaskohti lahendada,“ lisas Oja. 

Riigikogu menetluses on jäätmeseaduse, liiklusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega soovitakse vähendada liiklusregistris teadmata kadunud sõidukite hulka ja suunata kõik kasutuselt kõrvaldatud sõidukid nõuetekohasesse lammutusse. Kliimaministeeriumi muudatusettepanekud võimaldavad edaspidi vabastada linnaruumi ja teisaldada avalikult kasutatavatelt teedelt seal kasutult seisvad sõidukid, mis on registreerimata, millel puudub registreerimismärk või mis on muutunud romusõidukiks. Muuhulgas tuuakse jäätmeseaduse eelnõus sisse romusõiduki mõiste ja täpsustatakse selle kogumise ja vastuvõtmise nõudeid. Tuuakse selgelt välja, et romusõiduk, mis on liiklusregistrist kustutatud, tuleb üle anda keskkonnakaitseluba omavale jäätmekäitlejale, kellel on leping tootjaga või tootjate ühendusega. 

Tallinna munitsipaalpolitsei amet tegeleb igal aastal enam kui 500 linnaruumi seisma jäänud sõidukiga. Nende seismajäämise põhjused on erinevad ja kõik linnaruumi seisma jäetud sõidukid ei kvalifitseeru kehtivate õigusaktide mõistes romusõidukiteks. Ainuüksi sellel aastal on ametnikud tegelenud 238 sõidukiga, nende hulgas on 23 romusõiduki omaniku suhtes algatatud väärteomenetlus, 80 sõiduki omanikud on ise oma seisva jäänud sõiduki ära viinud ja 36 sõidukit on üle antud jäätmekäitlejale. Kõige enam valmistavad ametnikele muret sõidukid, mille omanikke ei ole võimalik tuvastada või puuduvad omaniku kontaktandmed nendega ühenduse võtmiseks.