2017. aasta juulis ulatus jaekaubandusettevõtete müügitulu Statistikaameti andmetel 592 miljoni euroni, kasvades aastaga püsivhindades 1%. Koos sõidukikaubandusega ulatus kasv kokku 3%-ni.
Müügimahtusid mõjutas kõige enam supermarketite segment, kus on ülekaalus toidukaubad. Antud grupis vähenes müügimaht aastaga 3%. Samal ajal püsis tugevana tööstuskaupade müük. Nii majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjali kui ka tekstiiltoodete, rõivaste, jalatsite ja nahktoodete jaemüük kasvas aastaga 10%. Jaemüük posti või interneti teel suurenes 31%, mis näitab üha kasvavat online-kaubanduse populaarsust.
Kuigi jaemüügi üldine kasv oli juulis pigem tagasihoidlik, ei näita see eestlaste majandusliku aktiivsuse vähenemist. Üha rohkem on hakanud suurenema kodumajapidamiste laenu ja liising-portfell, mis kasvas juulis Eesti Panga andmetel 6,6%. Samas oli säästude kasv veelgi kiirem ulatudes aastases võrdluses üle 8%. Seega võib öelda, et majapidamistel tarbimiseks vahendeid on, kuid pigem on teadlikult otsustatud rohkem soetada kestvuskaupu ja säästa kui raha toidupoes kulutada.
Järgnevatel kuudel jääb jaekaubanduse kasv mõne protsendi juurde. Jaemüügi kasvu kiirust võib vähendada kõrgemate aktsiiside tõttu vähenev alkoholi ostmine nii eestlaste kui ka soomlaste poolt Eesti territooriumilt. Lisaks ei ole täistööhõive tingimustes kiirelt uusi tarbijaid turule juurde tulemas ning kasv eeldab pigem praeguste tarbijate ostuharjumuste muutust, mis võib aega võtta. Samas Konjunktuuriinstituudi koostatava tarbijabaromeetri andmetel on Eesti tarbija kindlustunne viimase 6 aasta augustite kõrgeim, mis annab alust olukorda heaks hinnata ja oodata kasvu jätkumist.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium
