Paabut rääkis, et Eesti esimese kvartali sisemajanduse koguprodukti (SKP) kaheksaprotsendine kasv ületas oluliselt panga ootusi. "Eeldasime, et elektroonikasektori ja metallitoodete tootmise lisandväärtuse kasv on madalam, kui antud juhul [statistikaameti] pressiteates märgitud."
Analüütiku sõnul tasub rõhutada, et tegemist on esialgsete andmetega ning täiendavat informatsiooni on napilt. "Seega oskame täpsemalt kasvunumbrit kommenteerida juuni alguses, mil detailsed andmed avalikustatakse," lausus ta.
LHV analüütik Nils Vaikla ütles, et SKP kasv oli LHV ootustest tugevam, mis näitab, et majanduse kriisijärgne kasv püsib tugevatel alustel. "Eesti majanduse kasvutempo kiirenes esimeses kvartalis 2007. aasta alguse kasvumäära lähedale, kuid kasvutegurid on praeguse uue majandustsükli alguses pikaajaliseks kasvuks tunduvalt soodsamad."
Vaikla sõnul toetas majanduskasvu tugevalt kõrgema lisandväärtusega elektroonikaseadmete tootmine ja eksport, mille tulemusena oli töötleva tööstuse osatähtsus SKP kasvus küllaltki oluline. "Kuigi täpsustatud andmeid ei ole veel avaldatud, võib siiski öelda, et majanduse niivõrd kiires kasvus oli oma roll kindlasti ka sisenõudluse kasvul, mis hakkas kosuma juba eelmise aasta lõpus."
Vaikla tõi välja, et ehkki töötus on endiselt suhteliselt kõrgetel tasemetel ja palgakasv tagasihoidlik, siis tööturul on olukord aastataguse ajaga võrreldes tunduvalt parem. "Kindlustundeindeks näitab, et tarbijad ning ettevõtted on majanduse tuleviku osas optimistlikult meelestatud. Sisenõudluse tärkamine on parandanud koduturule orienteeritud ettevõtete tulemusi, mistõttu positiivse arenguna muutus lõppenud kvartalil majanduskasv senisest enam laiapõhjaliseks ehk lisaks töötleva tööstuse panusele kasvas SKP tänu hulgi- ja jaekaubanduse, veonduse ja kinnisvaraga seotud äritegevusega tegelevatele ettevõtetele."
Vaikla lisas, et järgnevates kvartalites SKP kasv tõenäoliselt nii kiiret tõusu enam ei näita, kuna madala võrdlusbaasi efekt hakkab tasapisi kaduma. "Eksport hakkab majandust toetama pigem kaudselt, mille tulemusena majanduse kasvuallikaks muutuvad aina enam tarbimine ning ettevõtete investeeringud masinatesse ja seadmetesse," märkis ta.
Eesti Panga ökonomist Peeter Luikmel märkis, et esimese kvartali SKP kasvu näol on tegu viimaste aastate kiireima aasta alguse kasvuga, viimati oli esimese kvartali majanduskasv samal tasemel 2007. aastal. "Samas on väga kiire kasvu taga osaliselt ajutised tegurid ning prognoosi põhjal aeglustub kasvutempo aasta teisel poolel," lisas ta.
"Prognoositust kiirem majanduskasv 2011. aasta alguses oli eelkõige tingitud välisnõudluse kiiremast taastumisest, millest on võitnud väliskaubandusele avatud riigid. Ekspordi kasvu panustas aasta alguses veel ka küllaltki madal võrdlusbaas, mille mõju aasta teisel poolel taandub. Ekspordi kasvutempo aeglustub edaspidi ja see kajastub ka majanduskasvu numbrites," märkis ta.
Luikmel lisas, et edaspidi muutub järjest olulisemaks sisenõudluse taastumine, milles on võtmeroll tarbijatel ja investoritel. Välisteguritest on tema sõnul jätkuvalt olulised toorme- ja toiduhindade kõrge heitlikkusega seonduvad ohud.
Danske Marketsi Balti vanemanalüütik Violeta Klyviene sõnul oli Eesti esimese kvartali SKP kasv positiivne üllatus eriti pärast pettumust valmistanud Läti näitajaid. "Majanduse taastumistrend on Baltimaades selgelt erinev: Eesti ja Leedu kasv näib jätkusuutlikum," lausus ta.
Danske kiirkommentaari põhjal oli Eesti esimese kvartali SKP kasv märkimisväärselt suurem kui panga prognoos ja konsensuslik ootus, mis olid mõlemad 6,1 protsenti.
Klyviene märkis kommentaaris, et Eesti majandus jätkab kasvamist peamiselt tänu tugevale ekspordile. Seega sõltub Eesti majanduse taastumine väga suures osas välisnõudlusest ja eriti nõudlusest Põhja-Euroopa regioonis. "Meie ennustuste järgi peitub peamine risk Eesti majandusele Rootsi ja Soome majanduskasvu aeglustumises, kuid negatiivne risk nendel turgudel on piiratud."
Danske näeb sel aastal väljavaadet laiapõhjalisemaks taastumiseks ning ennustab vähem piiravat fiskaalpoliitikat ja jõulisemat eratarbimise kasvu. Investeeringute kasv peaks panga prognoosi järgi samuti kiirenema, kuna pankade laenuandmine taastub – tänavu esimeses kvartalis kasvasid uued laenud 10 protsenti.
"Tuleb samas märkida, et madala võrdlusbaasi efektil on samuti märkimisväärne positiivne mõju," märkis Klyviene kommentaaris.
Nordea peaökonomist Tõnu Palm ütles esimese kvartali majanduskasvu kohta, et nii kiire kasv selgelt üllatas. "Kaheksaprotsendine majanduskasv on kaalukategooriast "Balti tiiger". Kui tavaliselt viitab selline kasvukiirus ülekuumenenud majandusele, siis Eesti puhul on tegemist ekspordipõhise kasvuga ja madala baasiga," rääkis ta.
Palmi hinnangul on Eestil kriisieelse majanduskasvu tasemeni veel pikk tee, samas kui näiteks Saksa majandus on juba majanduslanguse eelse taseme saavutanud ja ikkagi jätkab jõulise kasvuga.
"Globaalse tööstuse kasvutempo on püsinud hoolimata kõrgematest nafta hindadest ja tõusvatest intressidest väga tugev ja see annab alust oodata Eesti majanduselt positiivseid üllatusi ka tulevikus. Ootame seitsmeprotsendist kasvu teises kvartalis," lausus Palm.
BNS
