Teise kvartali jooksevkonto oli väike, kvartali SKP suhtes ligikaudu 1%-ni ulatunud ülejääk oli seetõttu mõneti üllatav. Ülejäägi taga oli just teenuste väliskaubanduse konto ülejääk, samal ajal kui esmaste ja teiseste tulude netoväljavool mõjus puudujääki tekitavalt. SKP kasvu seisukohalt tähendab see oodatust tasakaalulisemat kasvu ning asjaolu, et netoekspordi panus oli üle pika aja positiivne.
Teenuste eksport kasvas suhteliselt kiiresti nii selle aasta esimese kvartali kui ka eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes. Teenuste import suurenes samal ajal vähe ning teenuste konto ülejääk kasvas teises kvartalis 8,7%-ni SKP suhtes. Nii kaupade väljavedu kui ka sissevedu endiselt vähenes. Kaupade konto puudujääk moodustas 4,9-% SKPst, mis oli väiksem kui 2013. aastal keskmiselt. Alates möödunud aasta kolmandast kvartalist kestnud kaubaimpordi vähenemist saab osaliselt selgitada kesise investeerimisaktiivsusega.
Endiselt on päevakorras küsimus, kas viimaste aastate mõõdukas jooksevkonto puudujääk on olnud rohkem tingitud vähesest investeerimisaktiivsusest või struktuursetest muutustest ja vähem kapitalimahukast kasvust.
Andres Saarniit,
Eesti Panga ökonomist
Alates 8. septembrist avaldab Eesti Pank välissektori statistikat uue metoodika järgi ning seetõttu muutuvad maksebilansi, rahvusvahelise investeerimispositsiooni ja välisvõla statistikatabelid. Vaata täpsemalt siit.
