2018. aasta teises kvartalis oli Eesti maksebilansi jooksevkonto ülejääk 118 miljonit eurot. Selle põhjustasid teenuste ekspordi-impordi ülejäägi kasv ning Euroopa Liidu tõukefondide toetused. Teenuste konto ülejääk kasvas aastaga 5% ja ulatus 559 miljoni euroni; seda suurendasid eelkõige arvuti- ja muud äriteenused. Kaupade konto puudujääk suurenes aastaga 16% ja oli 332 miljonit eurot. Kaubavahetuse puudujääk kasvas eeskätt seetõttu, et suurenes mineraalsete toodete, elektriseadmete ja mehaaniliste masinate sissevedu. Investeerimistulude netoväljavool oli 231 miljonit eurot ehk 7% vähem kui aasta tagasi. Väljavoolu vähendasid peamiselt pensionifondide tulude kasv tänu välismaistele väärtpaberiinvesteeringutele ja finantsettevõtete otseinvesteeringutulu netoväljavoolu kahanemine. Kapitalikonto ülejääk oli 38 miljonit eurot. 2017. aasta teise kvartaliga võrreldes suurenes investeerimistoetuste maht poole võrra.

Jooksev- ja kapitalikonto summa kokku ehk netolaenuandmine (+) ja netolaenuvõtmine (–) olid 2018. aasta teises kvartalis 155 miljoni euro suuruses ülejäägis. Seega oli Eesti majandus teiste riikide suhtes taas netolaenuandja ehk riigi majandussektorid paigutasid välismaale rohkem finantsvarasid, kui sealt kaasasid.

2018. aasta teise kvartali maksebilansi finantskonto järgi tehti Eestist välismaale investeeringuid 36 miljoni euro võrra rohkem kui välisriikidest Eestisse. Kapitali netoväljavoolu põhjustasid kindlustusettevõtete ja pensionifondide investeeringud välismaistesse väärtpaberitesse. Investeeringute netoväljavool pangandussüsteemi^[3] kaudu oli 805 miljonit eurot ja see toimus tänu residentide hoiuste kasvule, mis võimaldas pankadel oma väliskohustusi vähendada ja välisnõudeid suurendada. Klientide hoiuste kasv tulenes ettevõtetesse tehtud investeeringutest ja jooksevkonto ülejäägist, st tänu suuremale ekspordile voolas ettevõtetesse rohkem raha ja seda hoiustati Eestis tegutsevates pankades. Otseinvesteeringute sissevool ületas väljavoolu 762 miljoni euroga. Investeeringute sissevoolust suurema osa moodustas residentidele kuulunud äriosaluste müük mitteresidentidele.

Rahvusvahelise netoinvesteerimispositsiooni järgi ületasid Eesti residentide väliskohustused 2018. aasta teise kvartali lõpus välisnõudeid 7,2 miljardi euroga (29% nelja kvartali SKT-st).

Koguvälisvõla statistika kohaselt olid Eesti residentide võlanõuded mitteresidentide vastu kvartali lõpu seisuga 3,9 miljardit eurot suuremad kui võlakohustused (16% nelja kvartali SKT-st). Kvartali jooksul kasvasid nii võlanõuded kui ka võlakohustused.