Eesti maksebilansi jooksevkonto oli ülejäägis teist aastat järjest.
Võrreldes 2009. aastaga vähenes ülejääk ligi viiendiku võrra, teatas
keskpank. Jooksevkonto ülejääk reinvesteeritud tuluta oli 8,6%
SKP-st.
Välisnõudluse taastumine soodustas kaupade ja teenuste eksporti ning
Eestisse paigutatud välismaiste otseinvesteeringute tulukuse kasvu.
Kaupade ja teenuste ekspordi-impordi ülejääk suurenes aastaga 40% võrra ning oli 1,1 miljardit eurot ehk 7,6% SKP-st.
Kaupade eksport suurenes enam kui kolmandiku võrra. Tulu netoväljavool,
mis hõlmas valdavalt reinvesteeritud tulu, kasvas kaks korda.
Kaubavahetuse puudujääk kahanes Eesti Panga andmetel mullu võrreldes
2009. aastaga rohkem kui 60% võrra ja moodustas 214 miljonit
eurot ehk 1,5% SKP-st. Viimati oli puudujääk ligilähedaselt
sama väike 1994. aastal.
Mullu ületas ekspordi kasv impordi oma, kaupade eksport kasvas 35% võrra ja kaupade import 27% võrra. Kaupade ekspordi
kasvutempo jõudis mullu neljandas kvartalis 54-protsendilise kasvuni
võrreldes aasta varem sama ajaga.
Ekspordi ja impordi kasvu mõjutas peamiselt masinate ja seadmete
kaubagrupp. Puidu, paberi ja nendest valmistatud toodete ja mööbli
ülejääk kasvas ning mineraalsete toodete puudujääk kahanes mullu.
Teenuste ekspordi-impordi ülejääk oli mullu 1,3 miljardit eurot, jäädes
kolme protsendi võrra alla 2009. aasta rekordilisele tasemele. Teenuste
eksport suurenes kaheksa protsendi võrra ja teenuste import kasvas 15%. Ülejääki toetasid kõige rohkem veo- ja reisiteenused
ning muud äriteenused.
Eesti kulla- ja välisvaluutareservid vähenesid 831 miljoni euro võrra,
mille peamine põhjus oli krediidiasutuste kohustusliku reservi nõude
alandamine seoses ettevalmistusega eurosüsteemiga ühinemiseks. Eesti
Pank vähendas pankade 15-protsendilist kohustusliku reservi nõuet mullu
septembris 11%-le ja mullu novembris seitsmele protsendile.
Tänavu jaanuari algusest on kohustusliku reservi nõue lühematele kui
kaheaastastele kohustustele kaks protsenti ja pikematele null protsenti.
Eesti majanduse koguvälisvõlg alanes keskpanga andmetel aastaga viie
protsendi võrra ning moodustas aasta lõpus 16,6 miljardit eurot, olles
14% suurem kui SKP.
BNS
