Lisaks väliskeskkonnale on hakanud hinnatõusu mõjutama ka sisemaiste
sisendite kallinemine, millele viitab asjaolu, et naabrite juures
hinnakasv aeglustus, kuid Eestis kiirenes võrreldes eelmise kuuga.
Toiduainetööstuses on tootjahindade kasv viimastel kuudel
stabiliseerunud, jäädes aastases võrdluses alla 10%. Suurema kasvuga
paistis juunis silma kalatööstus, kus hinnad tõusid kuuga 2,8%. Samas on
piimatööstuses juba 4 kuud järjest hinnad kuises võrdluses langenud
ning aastataguse ajaga võrreldes olid 9,3% kõrgemad. Lisaks oli
eelnevatest kuudest kiirem hinnakasv jookide tootmises (10,5%), kus oma
osa annab suvekuude tavapärasest tugevam nõudlus.
Suurema hinnatõusuga paistsid silma mitmed peamiselt välistoorainest
sõltuvad sektorid. Keemiatööstuses kiirenes hinnakasv aastases võrdluses
5,9%-lt mais 12,9% peale juunis. Keskmisest kiirem oli hinnatõus veel
metalltoodete tootmises (11,7%). Ülejäänud sektorites püsisid hinnad
stabiilsemana.
Viimastel kuudel on ettevõtjate ootused hinnatõusu suhtes püsinud
suhteliselt ühtlasel tasemel. Eesti Konjunktuuriinstituudi küsitletud
ettevõtjatest prognoosis 27% hindade kasvu järgneva kolme kuu jooksul,
70% eeldas hindade püsimist muutumatuna. Hinnatõusu peetakse
tõenäolisemaks paberi- ja ehitusmaterjalide tööstuses, samuti olid
ootused keskmisest kõrgemad metalltoodete tootmises.
Juunis ekspordihindade aastane kasvutempo taas mõnevõrra kiirenes,
ulatudes 11,1%ni. Eelmisest kuust olid ekspordihinnad keskmiselt 0,3%
võrra kõrgemad. Samas jätkus impordihindade aastase kasvutempo
aeglustumine (10,8%ni). Üle pika aja langesid impordihinnad kuises
võrdluses (-1,4%), mille taga oli eelkõige naftasaaduste ja
põllumajandussaaduste hindade märgatav kahanemine.
Ekspordihindade tõusu juunis aastases võrdluses mõjutas enam
keemiatööstuse ja rõivatööstuse toodete hindade kasvu kiirenemine
(vastavalt 15% ja 13%ni), mis tulenes kõrgematest toormehindadest.
Aastaga langesid ekspordihinnad põllumajandussaaduste osas (6%) ning
elektroonikatööstuses ja mööblitootmises (3–4%).
Kuigi impordihindades oli juunis näha mõningast langust, siis eelmise
aasta sama perioodiga võrreldes olid näiteks keemiatoodete ja
tekstiiltoodete sisseveohinnad ligi kolmandiku kõrgemad, naftasaaduste
impordihinnad aga tõusid 29%.
Järgneval kuul võib oodata ekspordi- ja impordihindade püsimist juunikuu
tasemel. Samas nafta maailmaturuhind on juulis taas näidanud mõningast
tõusu, mis mõjutab ka paljude teiste toormete hindasid.
