Mis siis on aktsiate nutuse hinnaliikumise põhjuseks? On ju Eesti makromajanduslikud näitajad üsna head – oleme kiireima majanduskasvu ja kiireima tööpuuduse kahanemisega riik Euroopas. Ega ühest vastust ilmselt ei olegi. Kuuldavasti on müüjate seas valdavalt välisinvestorid. Neile ei meeldi meie börsi väiksus ning sellest tingitud ebalikviidsus. Kui eelmise aasta alguses oli peaaegu kindel, et börsile tuleb Eesti Energia, siis hiljem otsustas valitsuskoalitsioon sellest loobuda. Sellega tuli lootused likviidsuse märkimisväärsest suurenemist maha kanda, sest potentsiaalsed uued tulijad on suhteliselt väikesed ettevõtted.

Osaliselt on langus põhjustatud ka pettumisest ettevõtete majandustulemustes. Paljud investorid olid eelmisel aastal ülioptimistlikud – kahjumite kahanemisi vaadati väga positiivsete uudistena. Paljud ilmselt eeldasid, et madalseis on möödas ning edasi hakkavad tulemused aina paranema.

Aga nii see siiski ei olnud. Ehkki Eesti esimese kvartali majanduskasv oli 8,5% ehk kiireim alates 2007. aasta esimesest kvartalist, olid börsiettevõtete I kvartali majandustulemused pooleteise aasta kehvimad. Börsiettevõtete summaarne kasum aktsia kohta (ilma Trigon PD ja Järvevanata) oli 0,19 eurot võrrelduna 0,23 euroga aasta tagasi. Kahjumit sai esimeses kvartalis viis ettevõtet ehk üle kolmandiku reaalse majandustegevusega tegelevatest börsifirmadest.

Eelmise nädala tähelepanu keskmes oli Baltika, kelle aktsiate emissioon hinnaga üks euro aktsia kukkus läbi ning kuulutas seejärel uue emissiooni hinnaga 0,70 eurot aktsia. Baltika näol on meil tegemist üsna omanäolise nähtusega. Ettevõtte majandustulemused on viimastel aastatel olnud väga kehvad – viimase 10 kvartali jooksul on saadud kahjumit. Kolmel viimasel aastal on ettevõte ellujäämise nimel sunnitud kaasama lisaraha – 2009. aastal neli miljonit krooni (255 647 eurot), eelmisel aastal 8,85 miljonit krooni (565 818 eurot) ning sel aastal loodetakse saada kuni 3,01 miljonit eurot.

Kui aga vaadata ühiskonna ning isegi ärieliidi suhtumist, siis nagu ei peakski ettevõtete ja ettevõtjate edu kriteeriumiks olema positiivsed majandustulemused. Viimati teenis Baltika kasumit 2008. aasta III kvartalis, ettevõtte aktsionäride arv on aga sellest ajast saadik kasvanud enam kui kümnendiku võrra.

Baltika ja tema juhi, Meelis Milderi maine on kõrge ning seda ei näi kõigutavat miski. Milder on olnud väga hea juht, sest ta on varasematel aegadel ettevõte raskustest välja toonud, ütles Äripäevale riigikogu liige Tõnis Lukas. Tõsi, vaimustust ettevõtte juhi suhtes ei jaga mõned Baltika suuremad eraisikutest aktsionärid, kes on nõudnud varasematel aegadel vaiksemalt aga viimasel ajal üsna häälekalt muutusi ettevõtte strateegias ja vahetust juhtkonnas.

Ma näen siin omamoodi paralleeli Andrus Veerpaluga – ükskõik, mis ka ei juhtuks, leidub tuhandeid ja kümneid tuhandeid inimesi, kes ütlevad: me usume Meelisesse.

Baltika kinnitas börsiteates, et 2,5 miljonit eurot (ehk 83%) kavandatavast emissioonist on suuraktsionärid juba garanteerinud, millest võiks eeldada, et läbi häda võib emissiooni isegi õnnestuda. Meelis Milder kinnitas Äripäevale koguni, et emissiooni õnnestumine on kindel.

Raske öelda, millega Milder suutis suurinvestoreid veenda. Ilmselt teavad suurinvestorid ettevõtte kohta tavainvestoritest rohkem. Minu arvutuste kohaselt on Baltika jaemüük ühe ruutmeetri kohta viimasel neljal kvartalil kasvanud, neist viimasel kolmel kvartalil üle 15%. Jaemüük ühe kaupluse kohta kasvas esimeses kvartalis koguni 22%.