Näiteks haridus- ja teadusminister Kristina Kallasel Eesti 200-st on värskeim info eelmise nädala seisuga. Sel nädalal ei ole koalitsiooninõukogu toimunud ja vahepealset aega on täitnud asjaosaliste telefonikõned. «Ma tunnen, et me justkui kiirustades midagi teeme, kuskil on mingid telefonikõned, kuskil liigub mingi info mingites teistes kanalites ja võib-olla juhtub jälle see, et see lisaeelarve kukub lihtsalt laualt maha. Aga me peame jõudma kokkuleppele. Ma ei kujuta ette, et hakkaksime järgmise aasta eelarvet tegema ilma sel aastal korralikult kärpimata,» rääkis Kristina Kallas. «Kui meil on teemad nagu eelarve, siis peaksime üsna regulaarselt maha istuma ja arutama.»

Sotside esimees ja siseminister Lauri Läänemets kinnitas, et sel nädalal pole koalitsiooninõukogu kogunenud, sest rahandusminister Mart Võrklaev ja peaminister Kaja Kallas pole olnud Eestis. Räägitud on, aga telefoni teel. «Minu teada ei ole Eestis ühtegi eelarvet telefoni teel kokku pandud,» ütles ta ja möönas, et arvestades teema ning selles sisalduvate arvude mastaapsust ja detailsust võiks siiski ka füüsiliselt kokku saada.

Ka teine kahesajalane, välisminister Margus Tsahkna on protsessi suhtes kriitiline. «Neljapäeval ei juhtu midagi,» vastab ta küsimusele, kas lubatud neljapäevaks tuleb kokkulepe. «Ma ei kujuta ette, et neljapäeval valitsuses saaks midagi toimuda. Valitsuskabinet on koht, kus kinnitatakse poliitilisi otsused. Poliitilisi otsuseid ja kokkuleppeid aga pole. Kaks nädalat tagasi olime kokkuleppele lähemal kui täna. Siis oli tunne, et on üldine arusaam, et kõik peavad panustama. Et kõik ministeeriumid panevad midagi.»

Vahepeal on koalitsioonis jõutud üksmeelele, et esialgu välja pakutud kohalike omavalitsuste tulubaasi kallale siiski ei minda. Eelkõige oli see Eesti 200 soov, kuid seda ei tahtnud ei sotsiaaldemokraadid, sest muidu muutuks nende niinimetatud Robin Koodi plaan ehk rikastelt omavalitsustelt vaestele tulu ümberjagamine pehmelt öeldes vähemõjusaks, ega Reformierakond, kuna paljud oravad on vallavanemad-linnapead, eriti Tallinna ümbruse valdades, ja kohalikud valimised on ukse ees. Samas tekkis kartus, et selline kärbe võib riigile lõppeda sellega, et omavalitsused kaebavad nad lihtsalt kohtusse, kirjutab Postimees. 

Reedese seisuga oli arutluses olev plaan, kuidas Euroopa Liidu eelarvereeglite piiresse mahtumiseks vajalikud 175 miljonit kokku kraabitakse, selline: 76 miljonit tuleb riigifirmade lisadividendidest. Riigi sihtasutusi kärbitakse 48 miljoni euro võrra. Eelmise aasta sügisel 2024. aasta eelarveks ministeeriumidele antud lisaraha arvelt hoitakse kokku 13 miljonit eurot. Teadusarendustegevuse kuludest kärbitakse 19 miljonit eurot, seda eelkõige niinimetatud edasikandunud kulude arvelt ehk investeeringutest, millele ministeeriumid pole suutnud kasutust leida. Ka Kristina Kallas peab seda loogiliseks kärpekohaks samal põhjusel, et see raha on lihtsalt seisnud ja aastast aastasse edasi kandunud. Näiteks valitsuse sihtotstarbelises reservis on teadusarendustegevusele 6,5 miljonit kasutamata eurot.

Ministeeriumide tegevuskuludest tuleb üleväljakärpega 25 miljonit eurot. Vähemalt üks erand siin tõenäoliselt siiski tuleb: kaitseminister Hanno Pevkur ütles reedel, et tema valdkonda see nõue ei puuduta, seda olevat talle lubanud Võrklaev isiklikult.

Reformierakonna fraktsiooni juht Erkki Keldo resümeeribki, et on väga ebatõenäoline, et neljapäeval mingi otsus tuleb. Põhjus: vaieldakse Läänemetsaga. Eesti 200-ga on justkui ühele lainele jõutud.

Kõige suurem lahkheliallikas on, kas üleväljakärbe peaks tabama ka siseministeeriumi. Läänemets on korduvalt rõhutanud, et sisejulgeolekut ei saa ülejäänud riigikaitsest ja -julgeolekust eraldi vaadata. Ta ütles seda ka nüüd Postimehele, et julgeolek on tervik ja kärpest peaksid pääsema nii sõjaline riigikaitse kui sisekaitse, või kui see pole võimalik, kärpida mõlemat. Kui selles küsimuses kokkulepet ei tule, ei tule üldse kokkulepet.

Tsahkna ja Kristina Kallas toovad välja, et 100-miljonilisest kärpepaketist 45 protsenti võtaksid enda kanda Eesti 200 ministrite vastutusvaldkonnad ehk välissuhted, haridus ja majandus. «See on täiesti proportsioonist väljas. See on vastuvõetamatu. Eelmisel aastal oli sama lugu: kui oli vaja raha leida, siis Eesti 200 ministrid tegid ja leidsid. Nii ei saa, et ühed leiavad ja teised välistavad,» sõnas Tsahkna.

Kristina Kallas meenutab, et kui paar nädalat tagasi tutvustati valitsuskabinetile kärpeplaani esimest projekti, oli meeleolu optimistlik, valmisolek korralikeks kärbeteks tugev. «Viimastel nädalatel on sealt korralikult maha lihvitud,» tõdes ta. «Tegelikult peaksime rohkem kärpima, sest mida vähem me praegu kärbime, seda rohkem lükkame edasi järgmise aasta kärpesse, sest kärbe tabab meid niikuinii. Me ei saa teha eelarvet järgmisel aastal 5,3-protsendilise miinusega sisemajanduse kogutoodangust. Kui täna ei taha otsuseid teha ja teeme neid järgmise aasta kohta alles septembris, siis kuidas see september parem on kui mai?»

Ehk nii sotsid kui Eesti 200 rõhutavad, et lisaeelarvega paralleelselt tuleks praegu vaadata ka juba järgmiste aastate eelarveid.

«Kui mõtleme aga edasi järgmise ja ülejärgmise aasta peale, siis öeldakse, et augustis teeme need otsused. Mis see ettekujutus on, et augusti alguses tuleb uus majandusprognoos ja siis nädalaga otsustame? See ei käi nii,» ütleb Tsahkna. «Otsuseid on vaja täna, sest nende tehniline ettevalmistamine ise võtab ametnikel aega mitu kuud, nad peaksid terve suve töötama ja arvutama, et augustis saaks otsustada.»

Kokkuvõttes karjub aga kogu sellest lisaeelarvesaagast läbi juhtimatus. Paljud spekuleerivad, kas põhjus on selles, et peaminister Kallas on juba mõtetega Euroopas ning on olukorra valitsuses käest lasknud. Tsahkna nendib:

Ma ei tea, kus on poliitiline tahe. Ma ei tea enam, kellega läbi rääkida. Ma ei tea, kas need inimesed, kes on augustis otsustamise juures, on samad inimesed, kes on praegu otsuste juures. Ma ei tea, kas Kaja Kallas on mõtetega siin või juba hoopis kusagil mujal teises ametis.

Kristina Kallas ei oska spekuleerida ega tea, mispärast ei saa valitsus korralikult maha istuda ja asjades kokku leppida. Kuigi laiemas plaanis lahutab kokkuleppest vaidlus Läänemetsaga, on tegelikult teisigi detaile, mis vajavad klaarimist. «Näiteks teadusraha kärbe 19 miljonit - ka seal on vaja kokku leppida, kust see täpselt maha võetakse, sest kogu teadusraha ei ole haridusministeeriumi all. Needki detailid pole kokku lepitud.