Äripäev kirjutas, et kolmapäevase seisuga oli meie börs teinud jaanuari lõpuga võrreldes suurima tõusu kogu maailmas. Positiivse impulsi meie börsile andis Tallinna Vesi, kes sai väikese vahevõidu konkurentsiameti vastu ega pea vee hinda alandama niikaua, kui kohus on lõpliku otsuse teinud.
Aga tänase loo pealkiri ei käi siiski mitte meie vaid USA aktsiaturgude kohta. Kui täpne olla, siis on see pealkiri laenatud investeerimisajakirja Barron’s värske numbri kaaneloost, mille kohaselt on šanss kaks kolmest, et Dow Jonesi tööstuskeskmine kerkib järgneva kahe aasta jooksul 15 000 punktini ning tõusuvõimalus 17 000 punktini on 50%. Reedel sulgus maailma enimjälgitav aktsiaindeks 12 801,20 punktil.
Sellisele järeldusele tuleb ajakiri indeksi tsüklilist ajalugu interpreteerides. Muidugi peaksid turud tõusma ka fundamentaalsetel põhjustel. USA börsiettevõtete kasumid kasvasid eelmisel aastal üle kümne protsendi, aga börsiindeksid jäid praktiliselt aastatagustele tasemetele. USA aktsiaindeksite tagasihoidliku tõusu põhjuseks olid eelkõige kartused Ühendriikide majanduse tervise suhtes ning Euroopa võlakriisi võimalik eskaleerumine.
Ajakirjas toetutakse Pennsylvania ülikooli Whartoni finantskooli professor Jeremy Siegeli ning tema endise õpilase Jeremy Schwartzi uuringutele, mis põhinevad USA aktsiaturgude ajalool alates 1871. aastast. Professor Siegel on tuntud eelkõige tänu oma raamatule “Aktsiad pikas perspektiivis” (Stocks for the Long Run). Eelmise aasta kevadel käis ta ka Tallinnas, kus esines meie börsi 15. aasta sünnipäevale pühendatud konverentsil.
Aktsiaturgude pika või täpsemalt öeldes ülipika ajaloo uurimine on teinud professor Siegelist aktsiaturgudesse uskuja. USA aktsiaturu 141 aasta tootlus (koos reinvesteeritud dividendidega) on olnud keskmiselt 8,7% aastas, inflatsiooni arvesse võttes 6,4% aastas. See tähendab, et 1000 dollari suuruse investeeringu väärtus on 141 aastaga kerkinud 5,9 miljonile dollarile.
Börside pikaajaline ajalugu on näidanud kindlat tsüklilisust: keskmisest kehvema tootlusega perioodidele järgneb keskmisest parema tootlusega periood ja vastupidi. Eriti hästi kehtib see seaduspärasus viie aasta pikkuste perioodide kohta, ja kuna viimased viis aastat on olnud keskmisest kehvemad, siis on oodata, et algamas on kaks keskmisest parema tootlusega aastat. “Paljud aktsiapullid ennustavad selle aasta tõusuks 10% kuni 15%,” ütles Siegel. “Ma poleks aga üldse üllatunud, kui turg kerkiks 20% ja enamgi isegi juhul, kui kasumi kasvud aeglustuvad,” lisas ta. Schwartzi uuringu tulemusena on USA aktsiaturgude viie aasta libisev keskmine tootlus 9,46% aastas ehk märgatavalt suurem keskmisest tootlusest. 141 aastase börsiajaloo parima viie aastase tsükli tootlus oli 27,02% aastas ja kehvima viie aasta pikkuse tsükli tootlus -15,6% aastas.
Mis puutub Tallinna börsi, siis siin on liikumised ekstreemsemad ja see on vähelikviidse börsi jaoks ilmselt üsna loomulik. Börsiindeksi OMXT keskmine tõus on olnud 19,18% aastas. Viie aasta aga keskmiselt 27,6% aastas ehk enam kui kolmandiku võrra iga-aastasest keskmisest kõrgem. Kui me aga vaatame mõningaid viie-aastaseid perioode eraldi, siis on indeksi tõusud märkimisväärsed. Parimad viis aastat olid meie börsile aastad 2002 kuni 2006, mil OMXT indeks kerkis peaaegu 500% (144,7 punktist 856,3 punktini). Eelmisel aastal lõppes aga senine kehvim viie aastane tsükkel (aastad 2006 kuni 2011) – indeks on langenud selle ajaga 38% ehk keskmiselt 7,6% aastas.
Tõnis Oja,
börsianalüütik,
NASDAQ OMX Tallinn profiblogi
Avaldatud RUP.ee Profiblogis
