Kogu kaubavedu Venemaale, mis hõlmab transiiti, eksporti ning väljavedu tolliladudest 2013. aasta algusest kuni 2016. aasta esimese poolaastani vähenenud brutokaalu järgi 1,2 miljonit tonni ehk üle 60 protsendi, teatas statistikaamet. Nimetatud perioodil moodustas transiit üle poole, eksport 40 protsenti ja väljavedu tolliladudest alla 10 protsendi kogu kaubaveost Venemaale.
Venemaale eksporditava kauba kogusest veeti 2013. aasta algusest kuni 2016. aasta esimese poolaastani üle poole maanteed mööda ning natuke alla poole raudteed mööda. Maanteetranspordi kogused on ligi kolm korda vähenenud. Sellest tulenevalt on maanteetranspordil olnud oluline mõju idasuunalisele teedevõrgustikule ja idapiiril toimuvale. 2016. aasta esimesel poolaastal Venemaale viidud kaubast 53 protsenti on liikunud maantee-, 43 protsenti raudtee- ja vaid 3 protsenti meretranspordiga. 2 protsenti kaubaveo puhul on transpordiliik määramata.
Transiitkaubast veeti 2013. aastal 66 protsenti Venemaale mööda maanteed ning 32 protsenti mööda raudteed. 2016. aasta esimesel poolaastal veeti nii maanteed kui ka raudteed mööda sama palju kaupa. Maanteeveo kogused vähenesid 2014. aastal enam kui poole võrra ning see mõjutas kogu transiidi vähenemist.
Enim väljaveetavateks transiitkauba artikliteks olid 2013. aasta algusest kuni 2016. aasta esimese poolaastani kakao ja kakaotooted, plastid ja plasttooted. Maanteeveo vähenemist kauba transiitveol 2014. aasta esimeses pooles, mõjutas oluliselt mehaaniliste seadmete ning kakao ja kakaotoodete väljaveo vähenemine. 2015. aastal vähendas raudteetranspordi mahtu looduslike mineraalide ning sõidukite ja nende osade transiitveo kahanemine.
Teisel kohal kaupade väljaveos Venemaale on eksport, mis moodustab kogu Venemaale veetavast brutokaubakogusest 22–40 protsenti. Eksport on vaadeldaval perioodil kahanenud poole võrra ning 50 protsenti eksporditavate kaupade kogusest veeti Venemaale raudteed mööda. 2015. aasta esimese poole järsu vähenemise tõttu on 3,5 aasta jooksul kogu raudteeveo maht kahanenud üle 85 protsendi. Selle põhjuseks on looduslike mineraalide väljaveo oluline vähenemine alates 2015. aasta esimesest poolaastast. Ligi pool Venemaale eksporditavate kaupade brutokogusest veeti sihtkohta maanteetransporti kasutades. Samas on vaadeldava perioodi jooksul maanteed mööda Venemaale eksporditavad kaubakogused vähenenud üle 40 protsenti.
Peamiselt ekspordivad Venemaale kaupa töötleva tööstuse, hulgi- ja jaekaubanduse ning veonduse ja laonduse valdkonnas tegutsevad ettevõtted. Kolme aastaga on kaupade eksport Venemaale vähenenud töötleva tööstuse sektoris 80 protsenti, hulgi- ja jaekaubanduse sektoris 60 protsenti ja veonduse ja laonduse sektoris üle 80 protsendi.
Eesti päritolu kaupade eksport moodustas vaadeldava perioodi algul keskmiselt 72 protsenti kaupade ekspordist Venemaale, kuid 2016. aasta esimesel poolaastal oli vastav osatähtsus vaid 64 protsenti. Enim on eksport Venemaale vähenenud Eesti tootjatest sõltuvalt. Eesti päritolu kaupade eksport Venemaale on vaadeldaval perioodil vähenenud neli korda ja re-eksport kolm korda. Eesti päritolu toidukaupu eksporditi 2013. aasta esimesel poolaastal Venemaale üle 40 000 tonni, 2016. aasta esimesel poolaastal vaid 2000 tonni. Maakondade hulgas on ekspordi kahanemine Venemaale enim tunda andnud Lääne–Virumaal.
Tolliladude vaheline kaubandus on vaadeldaval perioodil kahanenud üle kahe korra, kuid kuna selle osatähtsus kogu väljaveos on olnud vaid 6–9 protsenti, siis ei ole see vähenemine kuigivõrd mõjutanud kauba koguväljavedu. Tolliladudest viiakse ligi 70 protsenti Venemaale väljaveetavast kaubast sihtkohta maanteed mööda ja ligi 30 protsenti raudteetranspordiga. Enim on tolliladudest kauba väljaveo vähenemist mõjutanud kautšuki ja kummitoodete vedu.
Kogu kaubavahetuse kahanemist on mõjutanud Venemaa majanduslik olukord ja ostujõu vähenemine, rubla vahetuskursi langus, osaliste kehtestatud kaubanduspiirangud, aga samuti tihenenud konkurents riikide ja sadamate vahel kaubavoogude pärast.
Andmed põhinevad kaupade brutokaalul, sest transiidi arvestuses netokaalu ega kaupade rahalist väärtust ei kajastata. Brutokaal on kauba mass koos pakendiga, välja arvatud konteinerid ja muu veokil kasutatav üle 1 kuupmeetri mahutavusega varustus. Tollideklaratsioonil on nii neto- kui ka brutokaal, kuid transiidi arvestuses kajastatakse vaid brutokaalu.
