Viimastel aastatel on kaardimaksete osakaal tõusnud üle 50% jaemüügist. "Oleks ootuspärane, et mida rohkem kaardimakseid kasutatakse, seda odavamaks teenustasud ka muutuksid," lisas Merilai.
"Eestis kaardimaksete teenustasud on keskmiselt 1–1,5%, Amexi osas veelgi enam," sõnas Merilai.
Liidu hinnangul peaksid Eestis tegutsevad pangad arvestama rohkem Euroopa Liidu suuniseid kaardimaksete valdkonnas. Nimelt kohustub Visa Europe esialgse kokkuleppe kohaselt Euroopa Komisjoniga 2010. aasta detsembrist piirama edaspidi riikidevaheliste piiriüleste deebetkaartide mitmepoolse vahendustasu määra 0,2%-ni.
Sellele lisanduvad tehnilised kulud ei tohiks Euroopa kaubanduse katusorganisatsiooni EuroCommerce hinnangul ületada ühte kuni kahte eurosenti tehingu kohta, lisanduvad veel teatud maksetehingu keskkonna ja infrastruktuuri ülalpidamise kulud.
Sarnase kokkuleppe saavutas komisjon aasta tagasi ka MasterCardiga, mille viimane on vaidlustanud.
Liit selgitas, et maksekaardiga kaupade eest tasumisel peab jaemüüja maksma vastuvõtvale pangale teenustasuna lepingulise protsendi ostusummast, millest osa kantakse edasi kaardi väljaandnud pangale ning osa süsteemi haldajale, näiteks kaardikeskusele ja Visale.
Liit märkis, et kuigi Eestis kehtib alates 2008. aasta juunist pankade vahel kahepoolselt vahendustasude süsteem, mis asendas seni kehtinud mitmepoolselt kokkulepitud vahendustasude süsteemi ja alandas selle tulemusena mõnevõrra ka teenustasusid, on siiski äärmiselt oluline tasud üle vaadata.
"Loodame, et konkurentsiamet annab üsna pea oma hinnangu, kas mitmepoolsete vahendustasude olemus ja määr Eestis vastab EL-is saavutatud kokkulepetele või on konkurentsi piiravaks teguriks," sõnas Merilai.
BNS
