Eesti sisemajanduse kogutoodang kasvas statistikaameti andmetel teises kvartalis aastavõrdluses 0,6 protsenti ja vähenes hooajalisi tegureid arvestades võrreldes esimese kvartaliga 1,3 protsenti.
"Kuised majandusaktiivsuse näitajad, nagu jaemüük ja tööstustoodang osutavad sellele, et teise kvartali alguses oli majanduskasv aastavõrdluses veel üsna tugev, kuid kvartali lõpuks olukord pöördus. Aeglustumine oli üldjoontes kooskõlas sellega, mida erinevad prognoosid Eesti majanduse kohta kevadel ennustasid – sõja põhjustatud tarneraskused ja energia kallinemine pärsivad kasvu. Suve jooksul on aga energiahinnad välisturgudel jätkanud kallinemist pigem kiirusega, mida oodati kevadistes riskistsenaariumides. Seetõttu võib arvata, et edasine areng saab olema kevadel prognoositust kehvem," kommenteeris Oja pressiteates.
Ettevõtete hinnangud viitavad tema sõnul sellele, et teises kvartalis oli majanduse olukord pigem väga hea, aga lähiajal oodatakse langust. "Juulikuu tööstusettevõtete küsitlus näitas, et vaba tootmisvõimsust on suhteliselt vähe, ehk ettevõtete tegevusmaht on nende seadmeparki arvestades suur. Samas on järgmiste kuude kasvuootus kahanenud – see paistis eriti teravalt silma augustikuises küsitluses. Euroopas tervikuna on halvenenud tööstusettevõtete hinnang hetkeolukorrale, kuid järgmisteks kuudeks oodatakse toodangu jätkuvat kasvu," tõi ökonomist välja.
Oja selgitas, et tegevusalasid vaadates jätkus teises kvartalis juba pikemat aega valitsenud trend, et majanduskasvu panustavad rohkem IT-sektor ja äriteenused. Samuti kasvas kiiresti hotellide ja restoranide sektor, mis taastus koroonast. Ootamatult negatiivse panuse andsid aga majanduskasvu energeetika, mäetööstus ja töötlev tööstus. "See on vastuolus teiste andmeallikatega, sest arvestades nende tegevusalade kuiseid toodanguindekseid, oleks seal pigem võinud oodata kasvu. Näiteks elektritoodang kasvas teises kvartalis aastaga ligi 50 protsenti ja seetõttu on energeetikasektori langust SKP-s raske mõista," nentis ta.
Suure tõenäosusega on Oja hinnangul teisel poolaastal näha majanduslangust.
"Seda oodati ka kevadel tehtud prognoosides, kuid arvestades kiirelt kallinenud energiat võib teise poolaasta langus olla kevadel arvatust sügavam. Valitsuse lubatud meetmed peaksid aasta lõpus leevendama energiahindade kallinemise mõju majapidamistele, aga paljude ettevõtete jaoks muutub olukord kõrgete energiahindade tõttu siiski väga keeruliseks. Oluline on, et talveks oleks tagatud energiaga varustatus,
toonitas ökonomist.
