Teisest pensionisambast lahkujad hakkasid alates neljapäevast raha kontole saama. Kokku võetakse teisest sambast välja ligi 1,3 miljardit eurot. Väljamaksetelt peetakse kinni tulumaks, seega riigile läheb umbes veerand miljardit ja inimeste kontodele jõuab miljard.
Tarbimisse jõuab sellest hinnanguliselt pool miljardit ja kiire majanduskasvu ajal pole sellest majandusele nii suurt kasu, kui oleks kehvemal ajal, nentis Oja.
"Näha on, et kasv on kiire, ettevõtetel on pakkumine piiratud, sageli ei suudeta nõudmisi täita. Teame, et autode ostul on pikad järjekorrad ja nii edasi. Praegu see võimendab head aega liiga palju, võib-olla mõnel teisel ajal oleks see raha toonud majandusele rohkem head," ütles Oja.
Oja sõnul võimendab teise samba raha ajal, mil ettevõtetel puudus töötajatest, toodetest ja toorainest, pigem importi ja Eestisse jääb seda seetõttu vähe.
Tarbimisse peaks pool miljardit eurot hinnanguliselt jõudma aasta jooksul. Oja sõnul on probleem selles, et mis raskelt tulnud, kipub nüüd kergelt tarbimisse minema.
Paljud lühiajalised kulutused tehakse ära pikalt kogutud rahaga. Kogumise periood läheb raisku. Teise samba mõte oli see, et see kaitseb riskide vastu, mille vastu esimene sammas ei kaitse: näiteks kui rahvastik vananeb, töökäsi on vähem, siis teine sammas kasvab mõnevõrra paremini kui esimene sammas. Praegu on riskid ühes korvis ja seotud esimese sambaga,
lausus ta.
Oja sõnul ei olnud pensionireform sellisel kujul vajalik ning nüüd peab mõtlema, kuidas luua uus majanduslik kaitsemehhanism rahvastiku vananemise ja tõusvate sotsiaalkulutuste vastu.
