Eesti majandus kasvas Statistikaameti esialgsetel andmetel teises kvartalis eelmise kvartaliga võrreldes 0,4%. Aastases võrdluses kujunes kasvuks 2%, teatas Eesti Pank.
Majanduskasvu aeglustumine on loomulik arvestades eelmise aasta kõrget võrdlusbaasi.
Teises kvartalis jätkus elanike sissetulekute kasv suhteliselt kiires tempos, mis ületas tarbimiskorvi kallinemist. Palgatulu kasv aeglustus, kuid samas tõusid aprillis pensionid. Tarbimisjulgust toetas ka elanike kindlustunde paranemine esimese kvartaliga võrreldes, mis avaldus jaekaubanduse kiire kasvu jätkumises. Sisemaist nõudlust toetas ka aktiivne kinnisvaraturg. Nii nagu aasta algul, hoidsid majanduskasvu lisaks kaubandusele veel ehitus, info- ja side ning teised siseturule suunatud tegevusalad. Majanduskasvu pidurdas teist kvartalit järjest tööstussektor, kus töötleva tööstuse toodang kerkis juba eelmise aasta esimesel poolel kõigi aegade kõrgeimale tasemele.
Väliskeskkonna nõrkuse tõttu on ekspordi kasv jätkuvalt aeglustumas. Impordi kasvu aeglustumine on siiski tagasihoidlikum tänu kõrgele kodumaisele investeerimisaktiivsusele ning kosuvale eratarbimisele. Seetõttu panustab netoeksport majanduskasvu negatiivselt.
Vaatamata ebakindlale väliskeskkonnale on Eesti majandusareng esimese poolaasta kokkuvõttes olnud varakevadel tehtud ettevaatlikest prognoosidest positiivsem. Kahjuks on majanduskonjunktuur Euroopas pärast kevadist stabiliseerumist taas nõrgenemas ning enamik prognoosijaid ennustab eurotsoonile selleks aastaks majanduslangust. Tugev sisenõudlus ning meie põhiliste ekspordipartnerite suhteliselt head kasvuväljavaated lubavad esialgu ennustada kevadprognoosiga võrreldes positiivsemaid arenguid.
