Aasta lõpus kasvas ka hõivatute arv ja palgatulu kasv ületas taas märkimisväärselt majanduse nominaalkasvu. Palgatulu kiire kasv võib tagasihoidliku välisnõudluse ja deflatsioonilise keskkonna tõttu järgneva aasta jooksul siiski pidurduda.
Kõrgeima keskmise palga edetabelit juhivad käsikäes finantssektor (1760 eurot) ning info- ja side tegevusala (1620 eurot), kus makstakse keskmiselt Eesti keskmisest vastavalt 70 protsenti ja 60 protsenti kõrgemat palka. Kui finantssektori palgakasv on viimase aasta jooksul olnud Eesti kiireim (10 protsenti), siis info- ja side valdkonnas jällegi kõige tagasihoidlikum (alla 1 protsendi). Seda tagasihoidlikku kasvu võib seletada kiire palgakasvuga aasta varem ja tiheda konkurentsi ning kasumlikkuse langusega sidevaldkonnas.
Lisaks finantssektori 12,5-protsendilisele palgatõusule kasvasid palgad neljandas kvartalis üle keskmise ka tervishoius (10 protsenti), kutse- ja teadustegevuses (9,4 protsenti) ja avalikus halduses (9 protsenti). Nii tervishoiu kui ka avaliku halduse tegevusala töötajate palga suhteline positsioon Eesti keskmise suhtes eelmisel aastal paranes, kuid avalikus halduses jääb see kriisieelsest tasemest endiselt oluliselt madalamaks. See tuleneb asjaolust, et kriisiaastatel oli avaliku halduse palgalangus üks sügavamaid ja võrreldav ehitussektoriga.
Juba kaks aastat on Eesti palgatöötajad nautinud kiiret palgatulu kasvu, mis on rahvamajanduse arvepidamise andmetel oluliselt ületanud majanduse nominaalkasvu. Tarbija olukorda on lisaks parandanud ka alanev hinnatase. Palgasurved lähematel aastakümnetel Eesti tööturul püsivad, kuna tööealise elanikkonna ja sedakaudu tööjõu vähenemise trend püsib stabiilsena. Sellest üksi praeguse kiire palgakasvu tempo säilitamiseks siiski ei piisa, vaid vaja on ka majanduskasvu kiirenemist eksporditurgudel ja tootlikke investeeringuid.
