Inimeste sissetulekud ei suuda sammu pidada toiduainete hinnaralliga
ning tarbimine kasvab peamiselt püsikaupade arvelt, rääkis Aben.
"Tootmise poole pealt vaadates panustas kasvu konkurentsitult enim
töötlev tööstus, mille toodangust läheb ekspordiks juba üle 70%. Lisandväärtust loodi tööstuses kolmandiku võrra rohkem kui
aasta tagasi, kuid tööjõukulud kasvasid vaid 13%," märkis
analüütik. Seega õnnestus tema sõnul ettevõtetel toodangut suurendada
paljuski tootmisvõimsuste parema kasutamise ja kasumlike investeeringute
toel.
Suurematest tegevusaladest toetasid Abeni sõnul kasvu veel laondus ja
veondus ning ehitus, kus ka tööhõive kasvas keskmisest kiiremini.
Väiksematest tegevusaladest jätkas juba esimeses kvartalis saavutatud
kiiret kasvu majutus ja toitlustus, mis oli valdavalt seotud turismi
elavnemisega.
Loodud lisandväärtus jaguneb sissetulekute mõttes palgatuluks ja
kapitalituluks ehk kasumiteks, märkis Aben. Kui kriisi algul hakkasid
kõigepealt kiiresti vähenema ettevõtete kasumid ja palgatulu veel püsis,
siis praeguses taastumise faasis ületab kasumite kasv tema sõnul
märgatavalt palgatulu kasvu. "See on loomulik, kuna ettevõtetel on soov,
vajadus ja võimalus taastada kasumlikkus ning lappida kriisiaastatel
tekkinud eelarveauke," kommenteeris ta.
Aben lisas, et kõigis sektorites kokku oli palgatulu kasv seitse
protsenti, kuid kuna pensionid ja ülejäänud sotsiaaltoetused ei
suurenenud, jäi elanike sissetulekute kasv sellest väiksemaks.
Eratarbimise kasvuks kujunes teises kvartalis neli protsenti. See ületab
Abeni sõnul mõnevõrra elanike reaalsissetulekute kasvu, kuna
tarbijahinnad kasvasid samal ajal üle viie protsendi.
"Sissetulekutest kiirem tarbimise kasv võib tähendada kriisiaastatel
hüppeliselt kasvanud säästmiskalduvuse vähenemist, aga ka ümbrikupalga
osakaalu suurenemist. Võimalik on ka inimeste tarbimisharjumuste
muutumine. Toidukaupade tarbimine on kiire hinnatõusu jätkumise tõttu
endiselt madalseisus ning ei ole pärast olulist langust veel tõusule
pööranud. See võib viidata asjaolule, et tarbimisvõime ja -julguse
taastumine ei ole seni olnud kuigi laiapõhjaline," rääkis ta.
LHV Panga analüütik Nils Vaikla ütles BNS-ile, et teise kvartali SKP
näitaja olulisi muutusi võrreldes näiteks eelmise kvartaliga esile ei
toonud. "Majandus kasvab jätkuvalt ekspordi toel, kuid aina enam
panustab kasvu sisenõudlus ehk investeeringud ja eratarbimine," lausus
ta.
Tööpuuduse alanemine parandab Vaikla sõnul majapidamiste rahalist seisu,
tänu millele on eksportiva töötleva tööstuse kõrval suurenenud ka
teiste tegevusalade majandusaktiivsus ehk majanduskasv on muutunud
senisest mitmekesisemaks.
Analüütik lisas, et vastavalt ootustele on näha märke kiire
kasvuperioodi lõppemisest, mille järel muutub majanduskasv taas
laugemaks. Nii näiteks suurenes teise kvartali SKP võrreldes eelmise
kvartaliga 1,7%, mis on mõnevõrra vähem eelnevatest
perioodidest.
"Järgnevates kvartalites ning eriti aga 2012. aastal näeme majanduskasvu
aeglustumist, mille ulatus sõltub olulisel määral majanduse tõusu
vedanud ekspordisektori käekäigust," märkis Vaikla. "Majanduskliima
Euroopas on võrdlemisi kiiresti jahtumas ning väikese viitajaga
peegeldub see ka meie kasvunumbrites, kuid selle ulatuse ümber on hetkel
küllaltki palju määramatust."
Nordea Eesti peaökonomisti Tõnu Palmi sõnul ei muutnud teise kvartali
SKP statistika revideerimine laiemat pilti, et majandus kasvab hästi
ning seda peamiselt ekspordi ja taastuva sisenõudluse toel.
"Ekspordi kasvutempod jätkavad aeglustumist ning väliskeskkonna
jahutavad mõjud võtavad aega, enne kui kohale jõuavad. Eesti
tõenäoliselt jätkab Skandinaavia toel turuosa kasvatamist maailmaturul,
seega läheb meil paremini kui paljudel teistel Euroopa riikidel," rääkis ta.
Palmi hinnangul tõotab Eesti majanduskasv tulla sel aastal väga hea ning
järgmisel aastal toovad kasvu alla kõrgem võrdlusbaas ja väliskeskkonna
riskid. "Eesti konservatiivne fiskaalpoliitika aitab hoida Eesti
riskipreemia võimalikult madalal, aidates hoida reaalsektori
finantseerimise hinna võimalikult madala olukorras, kus pankade
finantseerimise kulu rahvusvahelistel turgudel kasvab. Uue kasvu aluseks
on investeeringud ning positiivne on see, et ettevõtlussektori
investeeringute aastakasv on olnud esimesel poolaastal kahekohaline."
BNS
