Neljanda kvartali kinnisvaratehingute analüüs näitab, et eelmise aasta neljandas kvartalis kasvas kinnisvara ostu-müügituru rahaline maht kõikides sektorites, teatas maa-amet.

Eelmise aasta neljandas kvartalis tehti kokku 13 341 ostu-müügitehingut, sealhulgas kinnisasjad, korteriomandid ja hoonestusõigused. Tehingute arv on kasvanud 10,4 protsenti võrreldes varasema aasta sama ajaga ning 2,5 protsenti võrreldes eelmise kvartaliga.

2017. aasta teine ja neljas kvartal näitasid tehingute arvu aspektist majanduskriisi järgseid rekordnumbreid, vastavalt 13 502 ning 13 341 tehingut. Tulenevalt eelnevast kasvas möödunud aastal tehingute arv kokku 9,4 protsenti võrreldes 2016. aastaga.

Tehinguaktiivsuse mõistes näitas 2017. aasta seega viimase 11 aasta parimat tulemust, kuid 2006. aasta rekordini on ligikaudu 10 000 tehingut minna. 2017. aastal toimus Eestis kokku 51 837 ostu-müügitehingut.

2017. aasta neljandas kvartalis oli ostu-müügitehingute koguväärtus 944,2 miljonit eurot, mis on lausa 23,8 protsenti rohkem kui 2016. aasta neljandas kvartalis ning 19,2 protsenti rohkem kui 2017. aasta kolmandas kvartalis. Tehingute koguväärtus on majanduskriisijärgsel rekordtasemel. 2017. aasta kinnisvara ostu-müügitehingute koguväärtus oli kokku 3,2 miljardit eurot, kuid 2007. aastal ning 2006. aastal oli vastav näitaja suurem, vastavalt 3,8 miljardit ning 4,4 miljardit eurot.

Tehingute koguväärtuse kasvu 2017. aasta neljandas kvartalis panustasid kõik sektorid. Hoonestatud maade puhul võib kasvu põhjusena lisaks hindade tõusule nimetada ka mitmete suuremahuliste tehingute toimumist. Samuti andis tehingute koguväärtuse tõusu olulise osa korteriomandite sektor.

Korteriomanditega tehti neljandas kvartalis kokku 7591 ostu-müügitehingut, sealhulgas eluruumidega 5993. Võrreldes 2016. aasta sama perioodiga oli eluruumidega tehinguid 8,4 protsenti võrra rohkem ning võrreldes eelmise aasta kolmanda kvartaliga 2,8 protsenti rohkem. Eluruumidega tehtud tehingute koguväärtus oli lausa 17,6 protsenti kõrgem kui 2016. aasta neljandas kvartalis ning samuti 12,1 protsenti kõrgem kui eelmises kvartalis. Eelnev on seletatav nii korterite tehingute arvu kasvu kui ka uute korterite osakaalu tõusuga.

Eluruumina müüdud uute korterite ehk esmamüükide osakaal 2017. aasta neljandas kvartalis oli Eestis kokku 22,5 protsenti, mis on oluliselt kõrgem kui eelmistel perioodidel.

Kokku müüdi 1349 uut korterit, mis on 320 uut korterit rohkem kui eelmises kvartalis. Tallinnas müüdi neljandas kvartalis 903 uut korterit ning uue korteri keskmine hind oli 2194 eurot ruutmeetri eest ehk 4,1 protsenti kallim kui eelnenud kvartalis. Sealjuures uus kahetoaline korter – kalkulatsiooni on kaasatud tehingud korteritega, mille pindala on vahemikus 40–55 ruutmeetrit – maksis Tallinna Kesklinnas keskmiselt 139 000 eurot ehk 2853 eurot ruutmeeter, kuid Lasnamäel seevastu 80 000 eurot ehk 1768 eurot ruutmeeter.

Kinnisasjadega toimus 2017. aasta neljandas kvartalis 5704 ostu-müügitehingut, mis on 7,9 protsenti rohkem kui 2016. aasta samal perioodil, kuid 0,2 protsenti vähem kui eelmisel perioodil. Tehingute koguväärtus saavutas taseme 466,5 miljonit eurot, mis on 28,2 protsenti kasvanud võrreldes 2016. aasta neljanda kvartaliga ning ka 28,1 protsenti suurem kui eelmises kvartalis.

Koguväärtuse kasv on olulises osas põhjustatud hoonestatud maade tehingute koguväärtuse kasvust, sealjuures tehingute arv ei ole suurem võrreldes eelmiste perioodidega. Tehingud toimusid kallimate kinnistutega, sealjuures oli suuremahulisi tehinguid seitse, kus tehinguhind ületas 5 miljonit eurot. Lõppenud kvartalis tehti 3578 tehingut hoonestamata ning 2126 tehingut hoonestatud maadega.

Alates 2003. aastast maa-ameti poolt avaldatav kinnisvara hinnaindeksi näitaja on läbi ajaloo kõrgeimal tasemel. Kinnisvara hinnaindeksi kasv oli neljandas kvartalis 14,7 protsenti võrreldes 2016. aasta sama perioodiga. Hinnaindeks kasvas ka 10,7 protsenti võrreldes eelmise kvartaliga.

Tugevaimat mõju avaldas korteriomandite hindade kasv, mis oli põhjustatud olulises osas esmamüükide osakaalu kasvust. Korteriomandite hinnaindeks kasvas aastases võrdluses ligi 17,8 protsenti, hoonestamata maa hinnaindeks 8,5 protsenti ning hoonestatud elamumaa hinnaindeks 10,6 protsenti. Võrreldes eelmise kvartaliga tõusid samuti kõikide alamsektorite hinnaindeksid.