Eesti Kinnisvarafirmade Liidu tegevdirektori Tõnis Rüütli hinnangul on kinnisvaraturg tõusuteel, kasvades aastas keskmiselt 10–15 protsenti.
"Märgata on buumiga sarnast tegutsemist, aga tegemist ei ole kindlasti buumiga, vaid kinnisvaraturg pigem taastub," ütles Rüütel Äripäevale.
Populaarseimad on praegu kinnisvaratehingud 35 000–60 000 eurot maksvate ühe- kuni kahetoaliste korteritega. Järgmisel aastal Rüütli hinnangul see trend jätkub.
Rüütel lisas, et keskmist ruutmeetrihinda veavad üles uusarendused. "Alla 2000 eurose hinnaga uusarendusi peaaegu enam ei näegi," lausus ta. Keskmine mediaanhind on tuhande euro ümbruses.
Ka Uus Maa kinnisvarabüroo juhatuse liikme Elari Tamme sõnul annavad järgmisel aastal kinnisvaraturul tooni uusarendused, seda eriti Tallinna kesklinna piirkonnas. Tamme ütles lehele, et kinnisvara rekordhinnad võivad tulla Tallinnas südalinnas ja vanalinnas.
Merko Ehitus Eesti AS-i juhatuse esimees Tiit Roben nii suurt hinnatõusu ei prognoosinud, leides, et uute korterite hinnatase on tuleval aastal ilmselt sama mis tänavu.
Roben arvas aga sarnaselt Tamme ja Rüütliga, et mõned nii-öelda sähvatused võivad turul ette tulla, seda just kesklinna piirkonnas.
Tamme ennustas ka, et üha enam ostetakse kinnisvara investeerimiseks. "Eriti just üksikisikud paigutavad raha korterite ja majade alla," lausus ta, märkides, et praegune üüritootlus on suurem kui raha lihtsalt pangakontol või sukasääres hoides.
Ta lisas, et juba selle aasta teine pool on näidanud väikeinvestorite suurenenud huvi mitmesuguste korterite vastu, ja seda mitte ainult Tallinnas, vaid ka näiteks Viljandis, kus üüritulu tootlikkus on kuni 10 protsenti.
Rüütli hinnangul soodustavad raha paigutamist kinnisvarasse pangadeposiidid, mis on praegu peaaegu olematud ning erakordselt madal kuue kuu Euribor. 30–40 protsenti tehingutest on tehtud ilma pangalaenuta. See viitab tema sõnul otseselt sellele, et parema puudumisel on hakatud kinnisvarasse investeerima.
