Kui kliima soojeneb neli kraadi, muutub veinitootmiseks praegusel kujul kõlbmatuks 85 protsenti tänapäevastest veiniregioonidest.
Mingis mõttes on vein kliimamuutuse põllumajandusmõju jaoks nagu kanaarilind söekaevanduses, sest viinamarjad on kliima suhtes väga tundlikud," ütles Colombia ülikooli ja NASA Goddardi kosmoseuuringute instituudi teadlane Benjamin Cook.
Cook ja tema kolleegid keskendusid oma uuringus 11 viinamarjasordile, nende seas Cabernet Sauvignon, Chardonnay, Grenache, Merlot ja Sauvignon Blanc.
Teadlased uurisid nende sortide kasvatamist maailma veinipiirkondades kolme kliimastenaariumi korral: null-, kahe- ja neljakraadine soojenemine võrreldes tööstusrevolutsiooni eelse ajaga.
Kahekraadise soojenemise korral muutuks praeguste sortide kasvatamiseks kõlbmatuks 56 protsenti istandustest.
Lahendusena pakkusid nad välja mitmekesisuse ja veinisortide vahetamise. Kui külmemat kliimat eelistavad sordid vahetada soojemat eelistavate vastu, oleks veinikasvatusalade kaotus kahekraadise soojenemise kõrval poole väiksem.
Vastuolulisim on ilmselt nende soovitus, et Burgundia regiooni veinikasvatajad vahetaksid Pinot Noiri Grenache'i vastu. Nad nentisid, et selline muutus tooks õiguslikke, kultuurilisi ja rahalisi probleeme.
See on suur väljakutse piirkondadele, mis on sadu aastaid samu sorte kasvatanud. Nad vajavad ka tarbijaid, kes on valmis nõustuma teiste sortidega oma lemmikregioonidest," ütles uuringu kaasautor Elizabeth Wolkovich British Columbia ülikoolist.
