Leppe järgi näeb koalitsioon perspektiivi kodumaiste vedelkütuste tööstusel, et vähendada sõltuvust vedelkütuse impordist.
Eesti peab jätkama energiaallikate portfelli mitmekesistamist ning säilitama energiasõltumatuse praegusel määral ka pärast 2016. aastat ehk ülekaalukas osa Eestis tarbitavast energiast tuleb toota kodumaistest energiaallikatest või Eestis.
Eesti gaasivarustuskindluse suurendamiseks ja konkurentsi tekitamiseks gaasiturul lubab koalitsioon läbi viia gaasivõrgu omandilise lahutamise.
Soome ja Balti riikide turgude sidumiseks üheks atraktiivseks gaasituruks käsitleb koalitsioon prioriteetse projektina Eesti ja Soome vahelise gaasitoru BalticConnectori ehitamise ettevalmistamist, milleks on plaanis taotleda kaasrahastamist Euroopa Liidu uuest eelarveperspektiivist.
Koalitsioon lubab jätkata tööd veeldatud gaasi (LNG) terminali Eestisse rajamise ettevalmistamiseks.
Koalitsioonilepe käsitleb ka tuumaenergeetika teemat. Valitsusliit lubab ette valmistada tuumaenergia kasutuselevõtu eelduseks oleva seadusandluse ning viia läbi erapooletud tasuvusuuringud ja keskkonnamõju hinnangud Eesti oma tuumajaama rajamise otstarbekuse hindamiseks.
"Tuumatehnoloogia, mida Eesti riik lubab oma territooriumil kasutada, peab olema kaasaegne ja turvaline. Seetõttu lähtume Euroopa Komisjoni soovitusest ja lubame üksnes kolmanda või sellest kõrgema põlvkonna tuumareaktori kasutamist. Eesti võimalik tuumaenergia programm peab sisaldama kohalike spetsialistide väljaõpet ning tagama maksimaalse ohutuse ja ausad turutingimused. Eesti võimalikus tuumajaamas saavad soodsate ja stabiilsete elektrihindade tagamiseks ning töökohtade loomiseks võimaluse osaluse omandamiseks ka Eesti tööstuslikud elektritarbijad," seisab leppes.
Koalitsioonilepe rõhutab ka energiasäästu olulisust ning kodumaiste taastuvate energiaallikate osakaalu suurendamist energiatootmise ja -tarbimise portfellis.
Valitsuserakonnad lubavad tootjatega läbi rääkida taastuvenergia toetuste määra vähendamise olemasolevate projektide osas, pidades silmas õiguskindluse põhimõtet, Eesti energiapoliitika eesmärke ning mõju tarbija rahakotile. Samas uute projektide puhul on kavas toetuse suurused üle vaatada, diferentseerides need energiaallikate lõikes ning seades sõltuvusse elektri turuhinnast.
"Energiast ja meie unikaalsest tehnoloogilisest oskusteabest energiatootmise vallas peab saama oluline Eesti ekspordiartikkel ning majanduse, töökohtade ja sissetulekute kasvu allikas," seisab leppes.
BNS
