Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuht Anne Pärgma sõnul hakkavad taotluste mahud tasapisi sarnanema kriisieelsele ajale.

Kodulaenu keskmine laenusumma on kommertspankade hinnangul tänavu kasvanud. Swedbankis on sel aastal keskmine laenusumma olnud ligikaudu 93 000 euro ringis, mullu oli keskmine summa ligi 91 000 eurot.

"Maksevõimet hindame samadel alustel, oluline on regulaarne jätkusuutlik sissetulek ning see, et võetav laenukohustus on laenuvõtjale jõukohane," rääkis Pärgma.

Luminori krediiditoodete juht Heiki Raadik märkis, et kodulaenu turul on pisut vastuoluline olukord. "Ühest küljest on inimesed kriisi negatiivset mõju selgelt tunda saanud ja seejuures on taotletud maksepuhkuseid, kuid teisest küljest on ka uute kodulaenude taotlemine üpris aktiivne. Saame praegu uusi kodulaenu taotlusi praktiliselt sama palju kui enne kriisi.

Pangad annavad Raadiku sõnul uusi laene välja ettevaatlikumalt. "Samas tänaseks ei ole tingimuste osas suuri muutusi aset leidnud. Laenude väljastamise tingimusi kohandatakse vajadusel eeskätt tulenevalt vastutustundliku laenamise põhimõtetest," märkis ta.

"Kodulaenude käive ehk väljastatud kodulaenude maht on langenud, kuid mitte massiliselt. Eesti panga statistika alusel oli maikuus laenukäive 80 miljonit eurot, möödunud aasta mai 117 miljoni euro asemel," ütles Raadik.

Kui kliendi krediidivõime on tugev ja suurt riski tema sissetulekute vähenemise osas pole, saab Raadiku sõnul laenu kriisieelse olukorraga sarnastel tingimustel. "Küll aga vaadatakse igat taotlust praegusel hetkel põhjalikumalt. Kui on näha, et taotleja sissetulekud on sattunud löögi alla või paistavad muud ohud tema sissetulekute võimalike muutuste osas, siis võidakse küsida temalt täiendavat informatsiooni ning loomulikult informeeritakse klienti ka võimalikest riskidest."

LHV eraisikute finantseerimise juhi Catlin Vatseli sõnul langesid kodulaenude taotlused eriolukorra alguses ligi kolmandiku võrra. Praeguseks on kinnisvaraturg elavnenud, kuid inimesed on ettevaatlikud ja taotluste arv jääb kriisieelsele ajale veel alla.

LHV pole tema sõnul laenu väljastamise põhimõtteid ega tingimusi kuidagi muutnud. "Julgeme ja tahame kodulaenu anda ka kriisi ajal. Kuna me pole laenutingimusi muutnud, siis pole ka laenude struktuur muutunud. Laenude keskmine summa on seoses kinnisvara hindadega ja viimased aastad on see püsinud 100 000 euro ümber. Kodulaenu peamised taotlejad on noor pere või noor spetsialist vanuses 30-35 aastat," sõnas ta.

Vatseli sõnul analüüsib pank iga laenuprojekti individuaalselt läbi ja arutatakse, kas kriis on mõjutanud või võib mõjutada ka laenutaotleja tööandjat ja sissetuleku jätkusuutlikkust.

"Klientide kodud ja nendega seonduvad finantskohustused on meie ühine mure, seega kui olukord on ebaselge ja pere majanduslik tulevik ebakindel, ei tasuks iga hinna eest laenu võtma kiirustada," lisas Vatsel.

SEB pank on muutunud viimastel kuudel ettevaatlikumaks teatud projektide finantseerimisel, nagu näiteks kodu ehitamiseks võetavate laenude väljastamisel.

SEB erakliendi segmendi müügijuht Evelin Tammearu sõnul langes kodulaenude taotlemise aktiivsus langes koroonaviirusest tingitud olukorra järgselt ligikaudu 25 protsenti. "Mais ja juunis on kliendid muutunud kodulaenude taotlemisel taas aktiivsemaks, kuigi eriolukorra eelsele perioodile jääb taotluste arv veel mõnevõrra alla," märkis ta.

Tammearu sõnul on vähenenud kodulaenu taotluste arvu taga on väiksem aktiivsus kinnisvaraturul, samas ootavad kliendid ka võimalikku hinnalangust.

"Kodulaenude üldine struktuur muutunud ei ole. Kuigi oleme tähendanud, et viimastel kuudel on ligikaudu 5-10 protsenti vähenenud uute taotletavate kodulaenude keskmised summad," märkis Tammearu.

Coop Panga teatel oli vähenes eriolukorra alguses esitatud taotluste hulk, kuid ka Coop Panga kinnitusel on see nüüd taas stabiliseerunud.  

"Kui võrrelda aprilli, maid ja juunit 2019. ja 2020. aastal, siis tänavu on meil sel perioodil laenutaotlusi olnud pisut vähem. Nende kolme kuu võrdluses on langus olnud 12 protsenti," rääkis Coop Panga eralaenude tiimi juht Tene Mäerand.  

Mäeranna sõnul on möödunud aastaga võrreldes tõusnud keskmine laenusumma enam kui kolmandiku võrra.

Laenutaotluste hindamise ega väljastamise tingimusi ei ole pank kriisi tõttu muutnud, pank soovitab aga oma laenuotsused hoolikalt läbi kaaluda. "Praeguses olukorras on veel eriti tähtis, et inimesed arvutaksid uusi finantskohustusi võttes läbi ka stsenaariumid, mis juhtuks näiteks siis, kui pere ühe palgasaaja sissetulek peaks vähenema või sootuks kaduma."

"Juhul, kui laenutaotleja on veendunud oma sissetulekute jätkusuutlikkuses ja me näeme, et ta saab ka võimalike negatiivsete stsenaariumite realiseerumisel endale laenukohustust lubada, siis pole meil põhjust talle laenu mitte anda," lisas Mäerand.