Komisjoni esimees Taavi Veskimägi ütles BNS-ile, et komisjoni hinnangul võiks valitsus kõnealuse ostu-müügi tehingu jaoks raha leidmiseks teha ettepaneku riigikogule võimaliku 2009. aasta kolmanda lisaeelarve koostamise raames.
Plaanitav müügihind 2,1 miljardit krooni on võrdne Eleringi osade nominaalväärtusega.
Veskimägi hinnangul suurendaks Eesti Energiale minev 2,1 miljardit krooni ettevõtte finantsvõimekust ja kindlustaks lähituleviku investeeringud.
Veskimägi lisas, et Eleringi müük oleks õiguslikult kõige lihtsam, kiirem ja vähem probleeme tekitavam viis Elering osa riigile üleandmiseks. Müügi kõrval analüüsitud teised viisid olid Eesti Energia jagunemine ning Eesti Energia aktsiakapitali vähendamine.
"Eleringi osa müük tekitab turutingimustel kõige vähem probleeme laenulepingute ja võlakirjade tingimuste seisukohalt," selgitas Veskimägi komisjoni poolt majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile esitatud ettepanekut.
Veskimägi sõnul analüüsis komisjon põhjalikult erinevaid võimalusi varade jaotamiseks Eleringi ja Eesti Energia vahel. "Kõige optimaalsem on jagada ettevõtted praeguse varade struktuuri alusel," märkis Veskimägi.
Samuti soovitab komisjon võtta Eesti Energia poolt Eleringist välja jaotamata kasum 608 miljonit krooni ning refinantseerida Eleringi poolt Eesti Energia kontsernisisene laen.
Veskimägi sõnul on põhivõrgu eraldamisel komisjoni tegevuse peamisteks lähtekohtadeks elektrisüsteemi tehnilise toimimise tagamine, parimate eelduste loomine elektrituru toimimiseks tulevikus ning nii Eleringi kui Eesti Energia maksimaalse finantsvõimekuse säilitamine tulevaste investeeringute tarbeks.
Kevadel kiitis riigikogu heaks energiamajanduse arengukava aastani 2020, mille eesmärgiks on paika panna eeldused elektrituru adekvaatseks toimimiseks. Lähtuvalt hiljutisest Euroopa Liidu elektrituru direktiivist peab liikmesriik tagama põhivõrguettevõtja sõltumatuse teistest turuosalistest.
Veskimägi lisas, et tulenevalt direktiivi põhimõttest, mille kohaselt ei tohi Eesti kontekstis Elering ja Eesti Energia üldkoosolek olla sama isik, tuleb valitsusel otsustada, millise ministri valitsemisele anda kumbki ettevõtja. Kui põhivõrguettevõtja ei kuulu enam kontserni, tuleb antud säte täita 1. jaanuariks 2013.
