„Alates augustikuust on tarbijate kindlustunne hakanud langema ja siin on kindlasti mõju nii maailma uudistel, nagu Kreeka kriisil, kui ka jätkuvalt kõrgel inflatsioonil,“ kommenteeris Josing. „Püsikaupade soetamiselt hoitakse kokku ka järgmisel 12 kuul, nii et kaupmeestele mul rõõmustavat uudist pakkuda ei ole.“
Eesti ettevõtjad ütlevad aga uuringus, et olukord on pigem hea ja tellimusi jätkub, mitmed sektorid on juba hädas tellimuste täitmisega kvalifitseeritud tööjõu puuduse tõttu. „Meie jaoks on aga tulevikus määrava tähtsusega see, kuidas läheb peamistel ekspordi sihtriikidel. Soome ja Rootsi trendid on muret tekitavad – kuigi maailmas ei ole veel otseselt suuri krahhe, on just tarbijate usalduse vähenemise tõttu hakanud ka Põhjamaades tellimusi vähemaks jääma,“ nentis Josing.
Majandususalduse indeks (mis koondab ettevõtjate ja tarbijate hinnanguid
tulevikule) langeb kogu Euroopas – juuniga võrreldes oli langus
septembris 10,6 punkti. Vaid viies riigis oli indeks üle ajaloolise
keskmise – Eestis, Lätis, Leedus, Saksamaal ja Rootsis. Selgelt on
Josingu sõnul välja kujunemas põhja-lõuna dimensioonid – kõige suurem
masendus on Kreekas, Portugalis ja Küprosel.
2011. aasta viimast kvartalit prognoosides on Eesti ettevõtjad
ettevaatlikult optimistlikud. Kolmandik tööstusettevõtjatest ennustab
tellimuste portfelli suurenemist, 47% eeldab praeguse taseme jätkumist.
„Pilt ei ole täna must, aga peame arvestama, et ees võib oodata nõudluse
vähenemine,“ lausus Josing. „Tööstustoodangu mahu kasv on peamiselt
tuginenud eksporditurgudele, suvekuudel tehti rekordilisi
ekspordikäibeid. Eesti on maailmamajanduse taastumise hästi ära
kasutanud ja võtnud turgudelt, mis võtta annab. Samas tuleb ettevõtjatel
sihtriikides toimuvat väga tähelepanelikult jälgida.“
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu osakonna
juhataja Tea Danilovi sõnul näitab konjunktuur, et ettevõtjal on hetkel
keeruline ja vastuoluliste signaalide aeg.
„Selge on see, et riskid on suurenenud ja seega oleks ettevõtjal mõistlik oma laenukohustused miinimumi viia, et olla valmis halbu aegu üle elama. Samas on tänane investeerimiskeskkond väga soodne, laenuintresse Euroopa Keskpank kindlasti ei tõsta, pigem võidakse neid alandada. Nägime ka 2009. aastal paljusid ettevõtjaid, kes kasutasid kriisi edukalt arendusprojektide tegemiseks.“
Danilovi sõnul on Eesti riik ja ka ettevõtjad oluliselt paremini valmis,
kui peaks juhtuma halvim ja vallanduma järjekordne globaalne
finantskriis. „Efektiivsus ettevõtetes on kasvanud – paljudes harudes
näeme, et hõive on viiendiku võrra väiksem, aga tootmine ja eksport on
oluliselt suurem. See näitab kasvanud tootlikkust ja paremat
konkurentsivõimet,“ ütles ta.
Ka riik on 2008-2009. aastate kogemusest õppinud. „Näeme, et mitmed
erakorralised abinõud, näiteks ekspordigarantiid ja laenumeetmed, mis
kasutusele võtsime, on ennast õigustanud.“ Eesti Konjunktuuriinstituut prognoosib tänavuseks SKP-ks 7,0% ja tarbijahinna indeksiks 4,9%.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
