Peamine põhjus, miks pangalt võetud eluasemelaenu või muu laenu teenindamisega hätta jäänud klientide makseprobleemid süvenevad, on koostöö vältimine pangaga, ütlesid Eestis tegutsevate suuremate kommertspankade esindajad eile pangaliidu ja BNS-i korraldatud ümarlaual.
Danske Banki krediidivaldkonna juhi Kairi Koha sõnul rõhutatakse igale kliendile laenulepingu allkirjastamisel, et raskuste tekkides tuleb koheselt panka pöörduda. "Reeglina loodab inimene, et näiteks töökaotuse korral leitakse kiiresti uus töökoht. Paraku näitab praktika, et alati see nii ei lähe, seega tuleks ikka kohe panka pöörduda. Seda tuleb meeles pidada mis tahes raskuste ilmnemisel laenu teenindamisel," ütles Koha.
"Kõige hullem, mida klient makseraskustesse sattudes teha võib, on võtta täiendavaid laene kiirlaenukontoritest," ütles Swedbanki eraisikute finantseerimise divisjoni juht Andres Tukk. "Kommertspank võib ju pakkuda inimesele täielikku maksepuhkust, ent see ei aita, kui tal on samal ajal kukil kümme laenu erinevatest kiirlaenufirmadest.
"Enne kriisi ei olnud Eesti pangad valmis olukorraks, kus nii paljud kliendid korraga makseraskustesse jäävad, ütles Tukk. "Seega polnud meil ka olemas erinevaid lahendusi hätta sattunud kliendi jaoks. 2008–2009 tegutsesid kõik pangad selle nimel, et niisugused lahendused välja töötada," ütles Tukk.
Sama kinnitas ka SEB Panga eraisikulaenude äriarendusjuht Triin Messimas. "Tol ajal mõtlesime probleemidest teoreetiliselt, praktikas me suurenevat võlglaste osakaalu ette ei kujutanud – siis oli võlgu jääjaid väga vähe ning enamasti oli küsimus pigem suhtumises, mitte maksevõimes," ütles Messimas.
Nordea Panga äristrateegia juhi Olavi Pakkoneni sõnul hinnatakse laenuandmisel eelkõige viit kriteeriumi: kõigepealt laenutaotleja sissetulekut ja selle jätkusuutlikust ning seejärel tagatise sobivust, eelnevat maksekäitumist, kliendi varasid ja kohustusi. "Pangad tegelevad tõenäosuse hindamisega – vaatame, kui tõenäoliselt võib inimene laenu tasumisel hätta jääda. Riske siiski päris lõpuni maandada ei saa," ütles Pakkonen.
Tuka sõnul lähtutakse täna selgelt sellest, et laenu ei maksa tagatis, vaid klient peab olema ise suuteline kuumakseid tasuma.
Messimase hinnangul tulenesid buumiaegsed probleemid laenuandmises liigsest sinisilmsusest. "Oluline on see, milline on kliendi maksevõime täna, aga veel olulisem, milline on see kolme, viie või kümne aasta pärast. Mitmed tänased laenutaotlejad töötavad välismaal, näiteks Soomes, nende puhul tuleb hinnata, millise töökoha ja millise sissetuleku nad saaksid oma erialal Eestis," ütles Messimas.
Tukk lisas, et sotsiaalsed tegurid nagu laenuvõtja haridustase on sissetulekute kõrval pankade jaoks aina tähtsama rolliga.
