"Kuigi ehituslubade väljastamine korterite ehitamiseks on möödunud perioodidel püsinud siiski veel võrdlemisi aktiivne, ei prognoosi Eestis tegutsevad suuremad ehitusettevõtted lähitulevikuks enam olulist erasektorist tulenevat tellimuste mahu ega seega ka ehitushinna kasvu. Tulevatel kuudel on turul oodata võrdlemisi tasakaalukat kuid jätkuvalt ebakindlat olukorda, mille taustal võivad nii tehinguaktiivsuse kui hinnatasemete muutusi hakata potentsiaalset kujundama pigem rahvusvahelised sündmused," ütles Eliste pressiteate vahendusel.
Analüütiku sõnul on korteriturul tehingute arvu kasvu vedanud juba üle kahe aasta vältel ennekõike uute korteritega tehtud tehingud, mis muutub periooditi vastavalt arendusprojektide valmimise tähtaegadele. "Aastataguse kõrgema võrdlusbaasi, väheneva nõudluse ja alanema asuva ehitusaktiivsuse tõttu lähitulevikus Tallinnas turuaktiivsuse vähenemine tõenäoliselt jätkub," märkis ta.
Seejuures on järelturu aktiivsuse kasv Tallinnas tervikuna aeglustunud, viimaste kuude mõningast tõusu on Eliste sõnul toetanud uutele korteritele ehituslikult vanemate korterite eelistamine ja madalama kvaliteediga laenuklientide hulga kasv, kuid sellised trendid on tema arvates pikemas perspektiivis pigem ajutised.
Edasist ehitustegevust piirab seni tempokalt kallinenud ehitushind ning arenduseks sobilike kruntide kõrged pakkumishinnad, aeglasemalt täituvad eelmüügi mahud ning halvenenud arendusprojektide finantseerimistingimused.
"Valdav enamus uutest korteritest müüakse Tallinnas hinnavahemikus 1700–2600 eurot ruutmeetri kohta, ligi 40 protsenti uute korterite pakkumistest jäävad aga üle vastava hinnavahemiku. Uute korterite müügimahud on võrreldes aastatagusega samaaegselt alates kolmandas kvartalist vähenenud. Uusi kortereid hakati 2018. aastal Tallinnas ehitama ligi 3 protsendi võrra rohkem kui 2017. aastal, kuid ehituslubade arv vähenes aasta jooksul koguni 30 protsendi võrra," rääkis Eliste.
