Ross märkis, et enamik Kreeka vältimatu maksejõuetuse kuulutajaid on kas teadlikult pilti ühekülgseks moondanud või ei taha mõnel muul põhjusel üldpilti näha.
"Uppuja päästmine öeldakse olevat ennekõike uppuja enda asi. Aga mida arvata Euroopa ühtsusest, kui me isegi ei püüa appi minna kriitilisel hetkel? Ühtsuse küsimus peaks väikesele piiriäärsele riigile olema tähtsamgi kui mõnele teisele," hindas Ross.
Ross tõi näited erinevatest arengustseneeriumidest Kreekas. Kui Kreeka majandus ennast reformib ja tootlikkus tõuseb, siis pärast esialgset kohandumist peaks kolmeprotsendiline majanduskasv 10–15 aasta vältel riigile jõukohane olema, hindas Ross. Kui lisada näiteks kaheprotseniline hinnatõus, tuleks keskmiseks nominaalseks majanduskasvuks umbes viis protsenti.
Kui Kreeka valitsus seepeale veel oma eelarvet pingutab ja suudab näiteks kolme aasta pärast praeguse puudujäägi pöörata kuue protsendi suuruseks ülejäägiks enne laenuintresside maksmist, siis neil eeldustel on 15 aasta pärast Kreeka senine võlakoormus kahanenud kolmandiku võrra ehk ligi 110 protsendile sisemajanduse kogutoodangust, märkis Ross. "Seegi on väga suur näitaja, kuid mitte enam erakordne."
Kreeka kohta kõlavad süüdistused korruptsioonist ja maksude mittemaksmisest. Rossi sõnul pole tema isiklikult Kreekas käies korruptsiooni kohanud, kuid ta usub jutte nõrgast maksumaksmisest.
"Kui maksumaksmise ja palju muuga on seal asjad tõesti nii halvasti, siis polegi ju palju vaja ette võtta, et esmane kasvuspurt hoogu saaks. Siis võib ka kolmeprotsendiline kasvueeldus olla liiga pessimistlik. Me oleme ise näinud, et hea tahte ja asjaolude kokkusattumisel on sellised muutused ühiskonnas täiesti võimalikud. Mis imeriik see Kreeka siis on, et seal see nii ei või minna?!," küsis Ross.
Väite kohta, et turu hinnangul on Kreeka riigivõla restruktureerimine vältimatu, selgitas Ross, et üldjoontes on see õige, kuid Kreeka võlakirjade turuhind pole seotud üksnes Kreeka finantsseisuga.
Investeeringute turvalisuse juures hindab erasektor Rossi selgitusel nii Kreeka rahanduslikku olukorda kui ka teiste riikide poliitilist lähenemist probleemile. Erasektori jaoks on hinnang Kreeka võlakirjade turvalisusele seotud Euroopas tehtavate poliitiliste otsustega.
"Kui Kreekale laenu andvad riigid nõuavad enne lisalaenude andmist seniste võlgade osalist mahakirjutamist, siis ongi erasektori varem antud laenude turuhind palju madalam. Ent see ei sõltu enam ainult Kreekast endast. Kui aga Kreekale laenu andvad riigid on poliitilises lahendis piisavalt kindlad, siis võib neist olla igati arukas võtta Kreeka suhtes turust erinev vaade. Kreeka võlakirjade praegune turuhind ei anna seega teiste riikide käitumise mõistlikkusele või mittemõistlikkusele mingit hinnangut," märkis Ross.
