Ühtlasi on suurenenud usaldamatus Euroopa pangandussüsteemis. Pankadevahelise laenuturu toimimine on häiritud ja pankade rahastamine võlakirjaturul on muutunud keerulisemaks.

Samal ajal kui reageerisime kasvanud inflatsioonisurvele rahapoliitiliste intressimäärade tõstmisega, säilitasime kommertspankade jaoks eurosüsteemi ehk euroala keskpankade piiramatu likviidsustoe. Muu hulgas pikendasime rahapoliitiliste laenude tähtaega ja hakkame taas tagatud võlakirju ostma. Euroopa Pangandusjärelevalve ettepanekul tuleb nõuda pankadelt lisakapitali ning kui erasektoril vajalikud vahendid puuduvad, peavad valitsused ette nägema meetmed.

Eesti finantssektorit võib võlakriis mõjutada eelkõige kahel viisil:

• Esiteks kui euroala likviidsus- ja rahastamispinged peaksid senisest rohkem kanduma Põhjamaades tegutsevatele emapankadele, siis kallineb rahastamine ka Eestis tegutsevate tütarpankade ja filiaalide jaoks. Finantsturgude kõrge usaldus Põhjamaade pangandussüsteemi ning majandus- ja eelarvepoliitika suhtes on emapankadest lähtuvaid ja Eesti finantsstabiilsust ohustavaid riske seni aidanud vähendada. Võlakriisi edasi kandudes on tähtis piiriülene ladus koostöö kriisihalduses.
• Teiseks võivad pangandussektori tulud ja laenukvaliteedi paranemine saada tagasilöögi, kui Eesti majandusaktiivsusele hoo andnud välisnõudlus peaks märkimisväärselt kokku tõmbuma. Nende riskide realiseerumise tõenäosus on viimastel kuudel aga kasvanud.

Eesti majandus on maailmamajanduse heitlikkusele hästi vastu seisnud ning viimase aasta majandusareng on riigi finantsstabiilsust toetanud. Majandus on võrreldes paari aasta taguse seisuga märksa rohkem tasakaalus ning selle vastupanuvõime väliskeskkonna halvenemisele on tublisti paranenud.

Alates suve teisest poolest on märkimisväärselt tõusnud maailmamajanduse pessimistlikumate tulevikustsenaariumite teostumise tõenäosus. Sellega seotud ebakindlus seab Eesti eelarvepoliitikale eriliselt kõrged nõuded. Sestap tasub 2012. aasta riigieelarve koostamisel lähtuda rahandusministeeriumi majandusprognoosi riskistsenaariumist, pidades samal ajal kinni riigi eelarvestrateegias paika pandud puudujäägist vabanemise eesmärgist. Lisaks on vaja hoiduda valitsemissektori kulude liigsest heitlikkusest ning tagada piisavate reservide olemasolu.

Eesti pangandussektori kapitaliseeritus on praegu küllaldane, et tulla toime majanduskasvu aeglustumisest tulenevate riskidega. Kuna aga võlakriis süveneb ja maailmamajanduse olukord halveneb, raskendab see kogu Euroopas pankade likviidsus- ja kapitalipuhvrite seisu. Seega tuleb pangandusgruppide kasumi jaotamisel ning kapitali ja likviidsuse juhtimisel silmas pidada, et tugevad puhvrid on heitlikus majandus- ja finantskeskkonnas äärmiselt vajalikud.