See aitaks sihtasutuse hinnangul lahendada kaht probleemi korraga – leida riigieelarvesse katteallikaid ning täita Reformierakonna ja ka teiste koalitsioonipartnerite lubadusi vähendad alkoholiga seotud kahjusid Eestis.
Kui 2014. aastal laekus tervikuna alkoholiaktsiisi 220 miljonit eurot, siis 144 miljonit sellest tuli kange alkoholi aktsiisist ja 75 miljonit lahjast alkoholist. "Ehkki täpseid müüginumbreid 2014. aastaks ei ole veel avaldatud, on 65 protsenti siseturu etanoolist õlu ja teised lahjad joogid, mis on kõik madalamalt maksustatud," märkis Terve Eesti.
Alkoholitootjate andmeil oli 2014. aastal õlle jaehind keskmiselt 75 senti pooleliitriselt pudelilt, aktsiis selle pealt oli 14 senti. 15-protsendiline aktsiisitõus 2015. aasta alguses tähendas seega pudeli hinnalt ainult 2 senti 75 sendisele pudelile lisaks. Sellises tempos on plaanitud lahja alkoholi aktsiisimaksu tõsta aastani 2018.
Tõstes aga õlleaktsiisi täiendavalt 16 senti pudelilt ehk 100 protsenti, saaks riigieelarvesse lisavahendeid hinnanguliselt 43 miljonit, kui hinnatõusust tarbimislangust üldse ei tuleks. Väikese tarbimislanguse korral aga võiks sihtasutuse hinnangul siiski arvestada vähemalt 35 lisamiljoniga. Sama käiks siidri ja teiste kääritatud jookide aktsiiside kohta. Aktsiisi kahekordistades saaks juhul, kui tarbimine üldse ei langeks, kuni 30 miljonit eurot lisavahendeid, teatavat tarbimise langust ette prognoosides arvatavasti kuni 25 miljonit eurot.
Kütuseaktsiisi tõusu kaudu on 2016. aastaks planeeritud riigieelarvesse täiendavat tulu 45 miljonit eurot.
Kange alkoholi tootjad on aastaid rääkinud vajadusest tõsta lahja alkoholi aktsiisimäärasid, viidates lahja alkoholi suhteliselt odavale hinnale ja suurtele tarbimismahtudele. Õlletootjad on sellele omalt poolt vastanud soovitusega tõsta kange alkoholi aktsiisi, väites, et purju joomiseks on kõige odavam ikkagi viina osta.
Siiamaani pole valitsus lahjade alkoholide kiiremat aktsiisitõusu toetanud.
