Eesti suure energiatarbimise tõttu mõjutavad kütusehinnad kogu majandust, kuid praeguste tarbimistrendide juures võib märgata, et kui ettevõtlussektor katab madalate kütusehindade abil kiirelt kasvavaid tööjõukulusid, siis eraisikute muu tarbimine ja säästmine, mida kütusehind esimesena raskendaks, on praegu piisavalt heal tasemel, märkis Mertsina oma kommentaaris BNS-ile.
"Kuigi möödunud aastal kiirenes autokütuse jaemüügi kasv koos selle hinnalangusega, siis pikas vaates kütusehinnal ja jaemüügil väga tugevat seost ei ole. Pigem mõjutab autokütuse müüki üldisem majandusolukord ja palgakasv, tarbijate kindlustunne, uute autode registreerimiste arv, nende kütusesäästlikkus ning samuti ka ettevõtetes autokütuse kulude jälgimine," loetles Mertsina.
Mertsina hinnangul leevendavad madalamad kütusehinnad aga paljudele ettevõtetele üha kasvavate tööjõukulude mõju. Seega mõjutab kütuseaktsiisi tõstmine negatiivselt rohkem ettevõtetesektorit.
Eraisikute juures tuleks arvestada seda, et aktsiiside tõusu mõjul jääb neil vähem raha kulutamiseks mujal või säästmiseks. "Eesti elanike säästuvõime on aga viimasel ajal paranenud - konjunktuuriinstituudi andmetel säästis selle aasta märtsis 44 protsenti peredest - ning teatavasti on nii eratarbimine kui jaekaubandus viimasel ajal näidanud väga tugevat kasvu," ütles Mertsina.
Praeguste maailmaturuhindade tõttu odavam kütus mõjutab üsna palju kogumajanduse kulubaasi. Kõige enam mõjutab kütusehind transpordisektorit, mis koos laevade punkerdamisega kasutab ligikaudu poole kogu sisseostetud kütusest, ning kodumajapidamisi, mis tarbivad ligikaudu viiendiku kütusest. Eesti eratarbimisest moodustab autokütus 6 protsenti ning ligikaudu 80 protsenti leibkondadest omab autot.
Uue valitsuskoalitsiooni valimislubaduste peamiseks katteallikaks on kavandatud maksutõusud kütusele. Järgmiseks aastaks on valitsus kavandanud 14-protsendilise diisli ja 10-protsendilise bensiini aktsiisitõusu. Taavi Rõivase esimene valitsus otsustas juba ette ära ka alkoholi, tubakatoodete ja maagaasi aktsiisitõusu, mis tulevast aastast kerkivad vastavalt 10, 10 ja 20 protsenti.
