Koostatavate arengulepete eesmärk on edaspidi hakata suunama rahastust piirkondade ettevõtluse ja laiemalt majanduse konkurentsivõime arendamisse.

Lepetesse on panustanud ministeeriumid, kohalikud omavalitsused, arendusorganisatsioonid, ettevõtjad ja ülikoolid, kes on koostöös kirja pannud prioriteetselt arendatavad valdkonnad.

Hartmani sõnul on arengulepete põhieesmärk anda uus tõuge majandusele piirkondades väljapool Tallinna ja Harjumaad. "Lõuna- ja Kesk-Eesti arengupiirkondade näol on tegu pilootprojektidega katsetamaks uut regionaaltasandi koostöömudelit, kus vaid ühe maakonna asemel arvestatakse korraga mitme maakonna huvide ja eripäradega. Leian, et meie regioonide mitmekesisust ja maakondade omanäolisust tuleks ära kasutada, andes piirkondade arendamisele tugevama hoo," kommenteeris Hartman. Ministri sõnul katsetatakse maakondade-ülest koostööd, kuna on küsimusi ja väljakutseid, mida ei saa vaid kohalike omavalitsuste või maakondade sees lahendada. "Meil on tarvis laiemal pinnal neid läbi rääkida," lausus Hartman.

Kesk-Eesti arengulepe hõlmab Järva, Lääne-Viru, Rapla ja Viljandi maakonda. Lõuna-Eesti arengulepe hõlmab Tartu linna ja seda ümbritsevat viite maakonda: Tartu, Jõgeva, Põlva, Valga ja Võru maakond.

Arengulepped kajastavad tegevussuundi ja sisendeid, mida – juba mõnda aega pilootprojekti raames koos töötanud – regionaalsed nõukogud on arutanud ja kirja pannud. Kahe arengupiirkonna ja -leppe nõukogude koosseisu kuuluvad esindajad ministeeriumitest, maakondadest ja kohalikest omavalitsustest ning erinevatest regionaalsetest partnerorganisatsioonidest.

Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi regionaalarengu asekantsleri Sigrid Soomlaisi sõnul on regionaalsete nõukogude üks väärtus, et ühe laua taha on toodud eksperdid erinevatest asutustest ja valdkondadest.

"Kuna eesmärk on panna paika ühised sammud konkreetse piirkonna terviklikuks arenguks, töötatakse vajalikud tegevussuunad välja võimalikult laias ringis ning kõigil partneritel on võrdne kaal. Kaasatud on ministeeriumid, kohalikud omavalitsused, maakondlikud arendusorganisatsioonid ja omavalitsusliidud, regioonides tegutsevad ülikoolid ja kolledžid ning loomulikult ettevõtjad," selgitas Soomlais.

"Näen arengulepet tulevikus kui üht väga olulist piirkondlikku ettevõtlust ja vastavat keskkonda suunavat arengudokumenti, mis peaks olema ka erinevate tegevuste rahastamise aluseks – nii riigieelarveliste kui Euroopa Liidu rahade suunamisel piirkondadesse," lisas ta.

Regionaalsete arengulepete keskmes on piirkondade majandus- ja ettevõtluskeskkonna areng, seda selle mõiste laiemas tähenduses. See tähendab, et toetatakse nii ettevõtete arengut otseselt kui tegeletakse ka sellega, et tagada kvaliteetse tööjõu olemasolu piirkondades.

Piirkondliku konkurentsivõime, sealhulgas regionaalsete arengupiirkondade loomine ja vastavate arengulepete sõlmimine on ka üks praeguse valitsuse koalitsioonileppe tegevustest nüüdisaegse riigijuhtimise ja tõhusa riigi valdkonnas.

Partnerite vastuseid oodatakse hiljemalt 31. augustiks. Seejärel liigutakse tagasiside põhjal edasi arengulepete sisu täpsustamise, oluliste osapooltega kokkuleppimise ja eeldatava allakirjutamiseni sügisel.

Arengulepete pilootprojekti toetab Euroopa Komisjoni TSI projekt "Strengthening Regional Specialisation and Competitiveness in Estonia", mida viib ellu OECD. Nende osalusel on korraldatud töötubasid Eesti eri piirkondades, tutvustatud muu maailma kogemust ja OECD eksperdid annavad projekti käigus soovitusi Eestile edasiseks regionaalse tegevuse korralduseks.