Turismi esimese kümne kuu statistika näitab rohkem kui 7% kasvu nii majutatud välis- kui ka siseturistide arvus. 2015. aastal vähenenud välisturistide arv oli taas tõusuteel. Suurimad, kuni 20% juurdekasvud tulid Euroopa suurtest riikidest, nagu Poola, Hispaania, Itaalia, Prantsusmaa ja Holland. Kasvanud on ka Aasia riikidest pärit turistide arv, teatas liit.
"Kasvanud on turistide arv kõikidest naaberriikidest," ütles liidu peasekretär Mariann Lugus. "Ka siseturism on teinud tubli tõusu ning kui uuel aastal 12 kuu lõplikud numbrid saabuvad, on need ilmselt kõigi aegade parimad."
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) andmetel jätsid väliskülastajad 2015. aastal Eestisse 1,72 miljardit eurot, sealhulgas 1,37 miljardit eurot reisiteenuste ja 353 miljonit eurot reisijateveo eest. Turismi eksport moodustas 10,6% kogu ekspordist ning 32,6% teenuste ekspordist. Maailma turisminõukogu turismi majandusmõjude raporti andmetel oli turismi kogumõju Eesti 2015. aasta SKP-sse 15,5%.
"Toetame valitsuse otsust mitte tõsta järgmisest aastast Eesti majutusasutuste käibemaksu, sest see oleks seadnud Eesti võrreldes naabritega väga keerulisse konkurentsiolukorda. Kuna turism on väga pika ettemüügiga valdkond, on teadmine, et majutuse käibemaks tõuseb, siiski oma mõju avaldanud," rääkis Lugus. "Kui pikalt läheb aega, et selle mõjud neutraliseeruvad, ei oska praegu öelda," lisas ta.
Eesti inimeste reisisihtkohad on turismifirmade liidu andmeil 2016. aastal maailma poliitiliste sündmuste tõttu muutunud. Senistesse eestlaste peamistesse puhkuse sihtkohtadesse Türki ja Egiptusesse on reisimine kuni poole võrra vähenenud, ent järsult on kasvanud Kreekasse ja Bulgaariasse reisinud inimeste arv.
