Laenumahu kasv on majanduse muutunud rahastamisvajaduste tõttu mõõdukam. Sügavast majanduslangusest taastudes on ettevõtted seni suhteliselt vähe laenuressurssi vajanud. Ühelt poolt on nad vabanenud tootmisvõimsuse uues kasvutsüklis taas kasutusele võtnud. Teisalt kasutasid ettevõtted tegevusmahu rahastamiseks rohkem oma ja grupisiseseid vahendeid. Lisaks mõjutab laenunõudlust muutuv investeeringute struktuur, mis ei ole uues majandustsüklis enam nii kinnisvarakeskne ning sõltub laenukapitalist vähem.
Majanduskasvu jätkudes suureneb ka vajadus laenuraha järele, kuna nii varud kui ka tootmisvõimsus võivad osutuda senise kasvutempo hoidmiseks või tõstmiseks ebapiisavaks. Käesoleval aastal on ettevõtete laenukäive kasvanud valdavalt lühiajaliste laenude toel, kuid peagi võib suureneda ka investeerimislaenude nõudlus. Majapidamiste finantskäitumine on esialgu üsna ettevaatlik, ent laenuhuvi on viimastel kuudel siiski järk-järgult tõusnud, kuna töö- ja kinnisvaraturg on kosunud ning majapidamiste kindlustunne paraneb.
Pankade valmisolek ja soov laenu pakkuda on viimase aasta jooksul suurenenud. Pankade kapitalipositsioon on järjest paranenud ning rahastamisbaas on tänu hoiuste mahu kasvule tugevam. Ehkki probleemlaenude osakaal laenuportfellis on endiselt suhteliselt kõrge, on pankade tegevuse põhifookus pöördunud olemasoleva portfelli kvaliteedilt taas uute laenude väljastamisele ning konkurents laenuturul on tuntavalt suurenenud. See on toonud kaasa intressimarginaalide oodatud languse.
- Vt ka Majanduse Rahastamise Ülevaade nr 1/2011 kodulehel
Majanduse Rahastamise Ülevaade on 2010. aasta sügisest kaks korda aastas ilmuv väljaanne, milles Eesti Pank avaldab reaalsektori rahastamisvajaduse ja laenamise ülevaate. See hõlmab panga- ja liisingustatistikat, finantskontode analüüsi ning laenunõudlust ja -pakkumist.
Jana Kask,
Eesti Panga finantssektori poliitika allosakonna juhataja
Eesti Panga finantssektori poliitika allosakonna juhataja
