Eesti tarbijahindade aastakasv ulatus statistikaameti teatel oktoobris 3,8 protsendini. Selle aasta kümne kuuga on tarbijahinnad tõusnud 3,3%. Euroala riikides keskmiselt aeglustus tarbijahindade tõus oktoobris 1,4 protsendini.
Aastaga on Eestis enim kallinenud toiduainete, eriti piimatoodete hinnad, aga ka alkohol. Toidutoormete hinnatõus EL-i turul oktoobris mõnevõrra pidurdus ning või ja piima tootjahinnaindeksid hakkasid langema. Seetõttu peaks toidu hinnakasv ka Eestis mõne aja pärast aeglustuma.
Energiahindade kasv aeglustus oktoobris elektri odavnemise tõttu 3,1 protsendini, kuid järgmistel kuudel hakkab hindu mõjutama toornafta kallinemine maailmaturul. Nafta barrelihind suundus oktoobris kindlalt ülespoole, jõudes kuu lõpuks üle 60 dollari. Nafta on praegu siiski suhteliselt odav – 2008. aasta keskpaigas maksis barrel üle 140 dollari. Kui toornafta hind tõuseks näiteks 100 dollarini, hakkaks bensiiniliiter maksma rohkem kui 1,5 eurot. 2008. aastal maksis bensiiniliiter 1,1 eurot. Ühest küljest on euro kurss dollari suhtes langenud võrreldes 2008. aastaga 20%, samas on aga aktsiisid koos käibemaksuga aastate jooksul tõusnud 60%. Maksud moodustavad järgmisel aastal rohkem kui poole bensiini hinnast.
Nafta kallinemisele järgneb tavaliselt aasta jooksul ka teiste energiahindade (maagaas ja soojusenergia) tõus ja nende koosmõjul kiireneb inflatsioon nafta hinna 10% tõusu korral umbes 0,3 protsendipunkti. Energia järsk hinnatõus vähendaks eelkõige tarbijate heaolu, pidurdades reaalpalga ja tarbimise kasvu. Majanduskasvu nafta kallinemine praeguse hinnataseme juures siiski eriti ei mõjuta, sest naftahinna tõus toetab teisalt ka kodumaist õlitootmist.
