"Ukrainas sooritatud kuritegudega võrreldes on [siiani kehtestatud] sanktsioonid mõistagi leebed, aga selline on praegu kokkulepete piir. Vene majandus ja eliit hakkavad neid järjest rohkem tundma. Raske uskuda, et avalik arvamuski jääb lõputult pimedaks ning seda ei hakka mõjutama tagasilöök heaolus ja rahvusvahelises maines. Ka Venemaal areneb infoühiskond," ütles Ligi BNS-ile.
"Sanktsioonid on paraku kahe teraga mõõk ja neist ei taha kehtestaja ise kannatada. Aga väärtuspõhine poliitika maksabki, ja teistpidi maksab ka julgeolekukadu Euroopas ning riigikaitse," lisas ta.
"Vene energiakandjate järkjärguline lisamaksustamine oleks sanktsioon maksu vormis. Ta oleks Euroopa majandusele koorem, mis soosiks konkureerivaid allikaid ja energiasäästu ning õõnestaks Venemaa agressiooni majanduslikke võimalusi. Venemaa riigieelarve, majandus ja armee on nafta- ja gaasiekspordist sügavas sõltuvuses," rääkis minister.
"Ma nimetaks seda maksu aktsiisiks, sest tegu on kahjulike kõrvalmõjude piiramise ja maksustamisega ning sõjapoliitika on kahtlemata olnud Vene energiaekspordi kahjulik kõrvalmõju. Maksu kehtestamiseni on ilmselt tükk kaalumist, sealhulgas selle, mis ta maksab Euroopale ja kuhu ta peaks laekuma. Selge on, et Venemaa kahju oleks mõõtmatult suurem," sõnas Ligi.
