"Sarnane praktika kehtib mõnede aktsiisikaupade puhul. Põhjus, miks seda võimalust võiks autode puhul kaaluda, seisneb selles, et Eesti-siseselt autosid müües tõusevad registreerimismaksu võrra järelturu hinnad. Autosid välismaale müües väheneb seega konkurentsivõime, kuna autode jääkväärtused on maksu võrra kõrgemad," kirjutas liidu tegevdirektor Reet Hääl kirjas rahandusministeeriumile.
Seetõttu võiks liidu hinnangul kaaluda ettepanekut, et kuni teatud vanuseni, näiteks kuni viis aastat, võiks osa maksust tagasi saada kui auto müüakse välismaale. Hääl rõhutas, et auto müümisega välismaale ei jää konkreetse auto keskkonnamõju enam meie riiki.
Liidu tegevdirektor nentis, et suures plaanis soodustab pakutav maksukomplekt vanade sisepõlemismootoriga sõidukite arvele võtmist. Nende tasud, sealhulgas ümber registreerimistasud peaksid tema hinnangul olema palju kõrgemad kui seaduseelnõu ette näeb.
"Süsinikdioksiid ajas ei vähene, täismass ei vähene, infrastruktuuri kasutatakse samaväärselt – puudub loogika, et vanemate sõidukite aastamaks ajas väheneb, kui need saastavad rohkem? Siin on otsene vastuolu seaduse mõttega. Juhul kui seda tehakse regionaalpoliitilistel või sotsiaalsetel eesmärkidel, siis tuleks seda nii ka seletuskirjas kajastada," toonitas Hääl.
Liisingühingute liidu tegevdirektor lisas, et registreerimistasud tunduvad olevat, arvestades Eesti elanikkonna maksevõimet, kõikide automarkide osas üle paisutatud.
Eesti Liisingühingute Liidu liikmed katavad hinnanguliselt 75 protsenti sõidukite liisingfinantseerimisest Eestis. Liikmete portfellis on seaduseelnõus märgitud sõidukeid kokku 130 670, neist hinnanguliselt on 3700 niinimetatud fantoomautod, mis on tekkinud tänu valedele registrikannetele või liisinguvõtja poolsele hooletusele nende omandiõigust muuta.
Rahandusministeerium saatis mootorsõidukimaksu seaduse eelnõu huvigruppidele kooskõlastuseks 9. oktoobril. Mootorsõidukimaks on kavas kaheosalisena, koosnedes ühekordsest registreerimistasust, mis tuleb tasuda sõiduki esmarergistreerimisel Eestis, ning aastamaksust. Füüsilise isiku sõidukile hakkab kehtima ka vanusekordaja, mis vähendab korrelatsioonis auto vanusega registreerimistasu ja aastamaksu.
Algse plaani järgi oleks maks hakanud kehtima tuleva aasta 1. juulist, ent valitsuskoalitsioon otsustas eelarvekõneluste käigus selle edasi lükata 2025. aasta algusesse. Sõiduki aastamaks tuleb tasuda ühes osas üldjuhul 1. oktoobriks. Esimesel maksu kehtimise täisaastal prognoosib riik maksust tulu 230 miljonit eurot.
