"Kui hinnata esialgset maksukava ja eelmise aasta uute ja kasutatud autode müügistatistikat, siis mina küll ei näe, et uue maksu tõttu toimuksid autoturul suuremat sorti muutused. Müük ei vähene ja endiselt ostetakse samasuguseid autosid nagu praegugi. Riik saab autoomanike käest lihtsalt rohkem raha," ütles Ilves pressiteates.
Ta märkis, et eraisikud liisisid eelmisel aastal Coop Pangast uusi autosid, mis maksid keskmiselt 30 760 eurot ja kasutatud autosid hinnaga 21 163 eurot. Margieelistustest domineerisid uute autode puhul Kia, Škoda ja Toyota ning kasutatud autode hulgas Volkswagen, BMW ja Volvo. "Kui vaadata, milline oli ostetud autode mootorite keskmine võimsus, siis see ei ole "üle võimendatud" – naiste valitud autodel 85 kilovatti ja meestel 110 kilovatti. Selliste võimsusnäitajatega autod ei tooda üle mõistuse palju CO2-heidet," arvab Ilves, märkides, et neid sõidukeid ei ähvarda ülemäära suur automaks.
"Lisaks on valitsuse esialgsete plaanide põhjal tulemas ka ühekordne esmase mootorsõiduki registreerimise maks uutele ja kasutatud sõiduautodele CO2-heitega üle 120 grammi kilomeetri kohta. Keskmiselt võiks selleks maksumääraks kujuneda umbes 2000 eurot. Eeldatavasti on registreerimise maks riigilõiv, mida on võimalik liisingut võttes liita auto lõpphinnale. Seega saab autoostja seda tasuda igakuiste liisingumaksetena nagu lisavarustusena ostetud mäluga nahkistmeid või veokonksu. 2000 euro suurune registreerimise maks kasvatab liisingu kuumakset kasutusrendi puhul umbes 24 euro võrra. Enamike autoostjate jaoks ei ole see nii üüratu summa, mis paneks autoostust loobuma või seniseid eelistusi muutma," selgitas Coop Panga Liisingu juht.
"Arvestades veel sellega, et paaril eelneval aastal neelasid Eesti autoostjad alla ülisuure hinnatõusu, kui autod kallinesid rohkem kui 10 protsenti ning mõned mudelid isegi 10 000 euro võrra. Siis ei rääkinud keegi auto- ja liisinguturu kokku kukkumisest. Inimeste ostujõu suurenemist iseloomustab ka fakt, et kui 1997. aastal pidi keskmist palka teeniv eestlane töötama uue Toyota RAV4 linnamaasturi väljaostmiseks üle seitsme aasta, siis 2023. aastal vaid kaks aastat. Samas maksab praegune RAV4 versioon toonasest 1,7 korda rohkem," tõi ta välja.
Samuti ei vähenda Ilvese hinnangul 6000 euro suurune niinimetatud luksusautode maks jõukama elanikkonna ostuhuvi ja vaid üksikud neist jätavad seetõttu ehk mõne mugavusvarustuse lisamata. Samas lähevad premium-klassi autode ostjad kõige agaramalt üle elektriautodele, kuid seda mitte automaksu survest tulenevalt. Nende eelistused muutuvad seetõttu, et luksuslikumad elektri- ja sisepõlemismootoriga autod on samas hinnaklassis.
"Tavatarbija jaoks on aga elektriauto liiga kallis ning see ei muutu neile taskukohasemaks ka sisepõlemismootoriga autodele maksukoormust lisades. Inimeste sissetulekud lihtsalt ei võimalda maksta elektriauto eest küsitavat kolmandiku võrra suuremat hinda. Seega pole loota, et automaksu kehtestamine paneks eestlasi lähiaastatel ostma elektriautosid," leiab Ilves.
