"Euroopa Keskpanga nõukogu viimase istungi järgsel pressikonverentsil jäi seetõttu kõlama seisukoht, et eurosüsteem võib selle ohu vastu seismiseks tõsta raha hinda turgudel oodatust varem, võib-olla juba aprillis. Euroala keskpankade mandaat on selles suhtes selge ning ei ole põhjust arvata, et mingid teised uitmõtted meid oma eesmärgi seadmisel kõrvale laseksid kallutada. Tuleb rõhutada, et Euroopa Keskpanga nõukogu jälgib majanduse olukorda hoolega ega seo end ennatlikult tulevaste otsustega kujul, mis teeks teda oma varasemate sõnade vangiks," selgitas ta.
Lipstoki sõnul on avalikus arutelus ringelnud kaks kõrvalist argumenti, mille põhjal on väidetud, et euroala keskpangad on käsist-jalust seotud ega saa seetõttu oma põhieesmärki ehk hinnastabiilsuse tagasmist rahuldavalt täita.
"Esiteks on oletatud, et pankade olukord Euroopas on sedavõrd nõrk, et me ei saa loobuda kriisiaegsetest erakorralistest rahapoliitika meetmetest, mis muutsid rahapakkumist pankadele lahedamaks. Teiseks väidetakse, et kuni mõne euroala riigi eelarveolukord pole kindlalt kontrolli all ja uued finantskontrolli mehhanismid sisse viidud, ei julge keskpangad inflatsiooniohtu oma tegevuses tähtsustada," kirjutab Lipstok.
Lipstok märgib, et ei taha kumbagi väidet alahinnata. "Olukord maailma peamistel rahaturgudel, sealhulgas Euroopas, ei ole loomulikult veel päris riskivaba ning Euroopa riigirahanduse juhtidel on kõvasti peamurdmist, kuidas uuendatud eelarveraamistik aitaks edaspidi kriise vältida," kirjutab ta.
Kuid oma põhieesmärgi täitmisel ei ole euroala keskpangad Lipstoki sõnul nende muredega kuidagi ahistatud, et tohiksid või peaksid hinnastabiilsuse eesmärgi tahaplaanile jätma. "Liiase inflatsiooni ärahoidmine ja ka inflatsioonikartuste leevendamine on parim, mida keskpank saab pikaajalise majanduskasvu toetamiseks teha," märgib Eesti Panga juht.
"Mis puudutab rahaturu likviidsust ja kriisiaegseid erakorralisi meetmeid, siis nende olemasolu ei takista vajaliku intressipoliitika teostamist. Kui rahaturu normaalse toimimise tagamiseks on vaja jätkata piiramatu mahuga ja etteantud intressimääraga oksjonite läbiviimist, siis seda võib olla mõistlik teha ka siis, kui rahapoliitilised intressimäärad juba tõusevad. Üks ei takista siinkohal teist," kirjutab ta.
Lipstok toonitab ka, et vastupidi laialt levinud väärarusaamale ei ole erakorraliste meetmete sisseviimise järel üldine rahamassi kasv olnud Euroopas eriti kiire. "Viimased andmed näitavad, et see on vaid paar protsenti aastas, mis on pigem vähevõitu, kui üleliia," hindab Lipstok oma arvamusloos.
Seejuures ei tähenda erakorraliste instrumentide olemasolu turul, et rahaturu keskkond oleks iseendast ülemäära leebe, sest vajadusel on Euroopa keskpangad teostanud likviidsust koomale tõmbavaid rahapoliitilisi tehinguid. "Kui selliste oksjonite korraldamise põhimõtted on oma aja ära elanud, siis tuleks need muidugi kiiremas korras üle vaadata," lisas Lipstok.
Sama põhimõte kehtib Lipstoki hinnangul ka riigieelarve rahapoliitikale avaldatava mõju puhul. "Riigieelarve seisundil on kahtlemata suur mõju üldisele majandusarengule ning mängib majandusolukorra analüüsis suurt rolli. Kuid see analüüs ei anna põhjust, miks Euroopa Keskpanga nõukogu peaks oma otsuses liigselt muretsema euroala terviku või liiati siis üksikute liikmesriikide võlateeninduse kulude üle," kirjutab ta.
"Rahapoliitiliste intresside asemel mõjutab riikide võlateeninduskulusid esmajärjekorras ikkagi vastava riigi fiskaalpoliitika usaldusväärsus, mida kajastab euroala sees ilmekalt ka riigivõlgade suur intressierinevus," lisab Lipstok.
Eelmisel kevadel alanud riigivõlakirjade ostuprogramm võib keskpankade eesmärkide suhtes Lipstoki sõnul arusaadavalt ebakindlust tekitada. "Toonasel sammul oli aga konkreetne eesmärk, mis oli seotud finantsturu olukorraga ja mitte eelarvepoliitika seisuga. Keskpankadel on keelatud riigieelarvet finantseerida ning sellist finantseerimist pole eurosüsteemis praeguse kriisi käigus toimunud".
Lipstok rõhutab ka, et nende ostude tulemusel turgudele antud likviidsust on kogu selle perioodi jooksul vastupidiste tehingutega kõrvaldatud. "See on samuti märk sellest, et euroala keskpangad peavad rahapoliitika põhieesmärki ehk hinnastabiilsust ülimuslikuks. Kuigi riigieelarve korrastamine on paljude Euroopa riikide jaoks tõsine katsumus, siis selle probleemi lahendamiseks on teised inimesed ja teised vahendid. Rahapoliitika ennast sellest vangi võtta ei lase," märgib ta.
Lipstoki hinnangul on vaoshoitud inflatsioon euroala keskpankade ainus eesmärk oma rahapoliitika kujundamisel. "Just selle põhimõtte järgimine on peamine, millega rahapoliitika võib toetada majanduse ebakõlade parandamist," nendib ta.
BNS
