Lähtudes põhimõttest kasutaja/saastaja maksab, tuleks assotsiatsiooni hinnangul seadusega haarata võimalikult lai kandepind ning maksustada kõik sõidukid teemaksuga.
"Ettepanek maksustada ainult 3,5-tonnised sõidukid ja ülespoole on vaba konkurentsi moonutamine ja soosiks mitme väikebussi soetamist ühe suurema veoki asemel, mille tulemusena efektiivsus väheneks, õhusaaste, liikluskoormus suureneks, samuti ohutuse seisukohalt on mõju negatiivne," kirjutas assotsiatsiooni peasekretär Katre Kaspõld ministeeriumile tehtud ettepanekutes.
"Siinkohal võib kaaluda näiteks registrimassi alusel mingit diferentseerimist, kuid ei saa jätta maksustamata. Peame ikka lähtuma printsiibist kulutaja maksab," märkis Kasepõld.
Eriti oluliseks teekatte lõhkujaks on tema sõnul naelrehvide kasutamine ja seetõttu peaks ka sõiduautodele kanduv teemaks olema õiglase suurusega, mitte sümboolne.
Kindlasti tuleks teemaksu diferentseerida sõltuvalt autode saastenormidest. "See soosib ka keskkonna aspekte ja autode tehnoseisundi paremat olukorda. Mis omakorda aitab kaasa liiklusohutusele, kuna mõistlikum on soetada uuemaid, ökonoomsemaid ja turvalisemaid autosid, veokeid," kirjutas Kasepõld.
Teemaksu kogumise süsteem ei tundu assotsiatsiooni hinnangul hetkel väga veenev, just eriti välismaiste numbrimärkide osas.
Autoettevõtete liit leiab, et teekasutustasuga tuleks maksustada sõidukeid täismassiga alates 3,5 tonnist. "Me ei pea mõistlikuks ettepanekut rakendada teekasutustasu alla 3,5-tonnise täismassiga N1 kategooria sõidukitele," kirjutas liidu direktor Villem Tori.
Lisaks leiab liit, et teekasutustasu päevane ja aastane tasumäär ei ole ilmselgelt piisav ja rakendada tuleks ka kuu ja kvartalipõhist tasumäära. "Näiteks kallurvedude ja muude selliste sesoonsete vedude puhul ei saa sõidukeid aastaringselt kasutada ja aastase määra tasumine oleks liiga kulukas," märkis Tori.
Ehitusmaterjalide tootjate liit on jällegi teemaksu kehtestamise vastu. "Tegemist on uue rahalise kohustusega, mis mõjutab tööstussektorit negatiivselt – ühest küljest räägitakse, kui oluline on meie tööstus ja eksport, teisalt tõstetakse ja laotakse sellele järjepidevalt makse juurde," kirjutas liidu tegevdirektor Enno Rebane ministeeriumile.
Eesti raskeveokitelt makstakse Rebase sõnul juba aastaid raskeveokimaksu – nii olemasolev maks kui ka planeeritav tasu kehtivad suures osas samadele veokitele ning neid arvestatakse sarnastel alustel. "Kindlasti tuleks uurida võimalusi, kuidas piirduda ühe maksu- või tasumääraga ja hoiduda uute, süsteemi ülalpidamiseks vajalike kulude tekkest."
Liit peab Rebase sõnul väga oluliseks, et kohalike raskeveokite maksustamiskoormus ei suurene.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium tahab 2018. aastast hakata maksustama alates 12-tonnise täismassiga veokite teekasutust, nii et päevane teekasutustasu on 10–12 eurot ja aastane 700–1300 eurot. Seni on Eestis rakendatud veokite aastamaksu ning teekasutustasusid ei ole rakendatud.
