"Jaekaubanduse numbrid esimeses kvartalis näitasid stabiilsust võrreldes eelmise aasta viimase kvartaliga. Tööstustoodang saavutas põhja eelmise aasta novembris ning on sealt edaspidi olnud veidi kõrgemal tasemel. Palgad on kasvanud kiiremini kui hinnad. Tööpuudus on madal ja alanenud, töötavate inimeste arv Eestis pole kunagi varem nii suur olnud," tõi Uusküla välja.
Statistikaameti andmetel langes sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2023. aasta esimeses kvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga püsivhindades 3,2 protsenti, kusjuures majanduslangus oli laiaulatuslik. Jooksevhindades moodustas SKP 8,7 miljardit eurot.
"Statistikaameti korrigeeris majanduskasvu hinnangut esimeses kvartalis allapoole. Kui esialgse hinnangu järgi oli meie majandus esimeses kvartalis väikeses plussis, siis uus hinnang näitab jätkuvat langust. Lausa 0,6 protsendi suurune langus võrreldes eelmise aasta neljanda kvartaliga annaks aastaseks languseks 2,5 protsenti. Kuigi languse tempo on vähenenud, on see jätkuvalt kiire," tõdes ökonomist.
Ta märkis, et väga ebaühtlane on olnud üldise majanduslanguse taustal erinevatele tegevusalade arengud. "Mõned neist on näinud tugevat langust, sellisteks tegevusaladeks on elektrienergia tootmine, info ja side, veondus, finantstegevus ja kindlustus. Samas on ka neid, kus aasta jooksul on elu paremaks läinud. Sellisteks on mäetööstus, majutusteenused, vaba ajaga seotud valdkonnad," loetles Uusküla.
Isegi kui selle aasta algus on toonud veidi helgemaid toone, siis on meie majandus kaugel potentsiaalsest tasemest. Meie SKP võiks olla 6–8 protsenti kõrgem sellest, mis ta praegu on. Sellistel keerulistel aegadel on valitsuse tugi majandusele väga oluline, sest just riik saab siluda selliseid tsüklilisi arenguid,
toonitas ta.
