"See tähendab, et toodangu väärtus ei katnud selle tootmiseks tehtud kulutusi. Arvestades kogutoodangu väärtuse hulka ka toetused – välja arvatud investeeringutoetused –, kujunes 2021. aastal vastavaks suhtarvuks 1,13," selgitas Aamisepp maablogis möödunud aasta tulemusi, lisades, et see peegeldab toetuste olulisust põllumajandustootjate majanduslikule jätkusuutlikkusele.
"Kindlasti mõjutas tootjaid pandeemiaga seotud erakorralise olukorra ja turutõrgetega toimetulekuks toetuse maksmine," märkis Aamisepp.
Netolisandväärtus oli 2021. aastal keskmiselt 33 000 eurot tööjõu aastaühiku kohta, mis on kõrgeim tulemus alates 2017. aastast. Edukamad olid 2021. aastal taimekasvatajad, kelle netolisandväärtus ulatus keskmiselt ligi 50 000 euroni tööjõu aastaühiku kohta. Raskem aasta oli aiandustootjatel ning sea- ja linnukasvatajatel, kelle netolisandväärtus tööjõu aastaühiku kohta võrreldes 2020. aastaga kahanes.
Aamiseppa sõnul moodustasid 2021. aastal toetused keskmiselt 69 protsenti netolisandväärtusest tööjõu aastaühiku kohta. Antud protsent püsis sarnasena aastatel 2017–2021, välja arvatud 2018. aastal, kui toetused moodustasid 92 protsenti.
Põllumajandustootjate sissetulekud olid möödunud aastal keskmiselt 107 000 eurot tööjõu aastaühiku kohta. Perioodil 2017–2021 moodustasid toetused keskmiselt viiendiku ja sissetulek mitmesugustest kõrvaltegevustest kümnendiku põllumajandustootjate sissetulekust.
Võrreldes 2020. aastaga, on põllumajandustootjate sissetulekud ligi veerandi ja võrreldes 2017. aastaga ligi poole võrra suurenenud. "Sealjuures tuleb märkida, et suhteliselt sarnases proportsioonis on suurenenud nii müügitulu kui ka toetused tööjõu aastaühiku kohta," lisas Aamisepp.
2021. aastal oli tööjõukulu keskmiselt 21 400 eurot tasustatud tööjõu aastaühiku kohta. Aamiseppa sõnul tähendab see seda, et keskmiselt oli tööjõukulu 9,71 eurot tunnis ning võrreldes 2020. aastaga on tööjõukulu kasvanud 7 protsenti, kuid 2017. aastaga võrreldes on kasv 31 protsenti.
